Veebisuleke


LAPS JA ÕPETAJA- TEEVAD, NÄEVAD JA KIRJUTAVAD
Loominguline jälg tehtud tegudest


Õppeaasta 2016/2017

15.veebruaril olid 6.c klassil külas piirkonnapolitseinik Konstantin Lepik ja 

noorsoopolitseinik Sigrit Haug.



Meil käisid külas politseinikud. Nad rääkisid seadustest. See oli väga huvitav. Veel nad jutustasid erikoolidest ja miks lapsi saadetakse erikooli ja missugused reeglid seal on. Nad näitasid filmi, kuidas lapsed seal õpivad. Oli väga huvitav kuulata ja saada uut infot.
Ekaterina Mašina


Meile tulid eile külalised politseist. Nad rääkisid seadustest. Ma sain teada palju uut. Nad rääkisid liikluseeskirjadest, haridusest ja tubakatoodetest. Ma tahaksin, et nad tuleksid veelkord rääkima.
Anastasija Boldin


Meie klassis käisid külas politsei esindajad. Nad rääkisid Eesti seadustest.
Diana Shalyt


Ma sain teada paljudest uutest seadustest ja reeglitest. Mulle väga meeldis politseinike tõsine suhtumine seadustesse. Sain teada Tapa erikoolist ja sealsetest õpilastest, kuidas koostatakse seadusi ja mida tähendavad lühendid paragrahvides. Mulle väga meeldis see kohtumine.
Elina Zujeva


Eile meil käisid külas politseinikud. Ma sain teada seadustest ja erikoolidest. Mulle väga meeldis.
Sander Grištšenko


Eile külastas meid politsei. Nad rääkisid meile Eesti erinevatest seadustest ja karistustest, mis kaasnevad nende rikkumise eest.
Nikita Kalinin



2.c HOIDISTEPÄEV

9. septembri hommikul olime väga põnevil. Mõtlesime, et ei tea, kui palju hoidiseid meile tuuakse ja kas kõigega ikka hakkama saame, kuid purkide kogumine läks suurepäraselt. Kokku saime peaaegu 80 hoidist, mis me hiljem ära pakkisime ja lastepäevakeskusesse toimetasime.



Projekt oli väga tore, erinevatele lastele meeldisid muidugi erinevad asjad, näiteks:
  • projekti tutvustamine, sest sain mikrofoni rääkida;
  • hoidiseid vastu võtta;
  • kõik!
  • plakateid teha ja värvida;
  • teistele rääkida, mis toimub;
  • purkide pealt lugeda, mis purgis on;
  • et viisime hoidised lastepäevakeskusesse;
  • purke pakkida;
  • et sain ise moosipurgi tuua.
2.a ja 3.a klassi seenepäev Oandus.
Me käisime koos 2.a klassiga seenel. Sõitsime metsa suure bussiga. Ootasin, et ruttu kohale jõuaksime, kuna mulle meeldib seeni korjata. Me leidsime igasuguseid seeni. Näiteks puravikke, kuuseriisikaid ja tossuseeni. Mulle meeldis, et meie klassist tulid kõik kaasa, sest klassiga on tore koos olla. Väga meeldiks mulle kui teeksime selliseid retki rohkem. 
Alo ja mina tegime tiimitööd. Korjasime ühte korvi. Metsast välja jõudes tegime seenenäituse. Seeni oli palju, kõigi nimesid me isegi ei teadnud.
Kõige ilusam seen oli minu arvates kuuseriisikas.

Jesse Holger Tölpus
3.a


Sõitsime 2.a klassiga Oandu looduskooli. Kõigepealt räägiti meile, milliseid seeni tohib süüa ja milliseid mitte.. Näidati pilte söögiseentest. Räägiti nende välimusest, kujust ja värvist. 
Sain teada, et seened jagunevad kahte suurde rühma: söögiseened ja mürgiseened. Seeni peab noaga lõikama, siis seeneniidistik ei kahjustu. 
Valisin sõbrad ja läksime seeni otsima. Korjata võis kõiki seeni, pärast vaatasime korvi sisu üle ja arutasime tulemusi. 
Kõik seened võtsime kaasa ja tegime koolis näituse.

Kevin Kukk
3.a


Käisime 14.septembril Oandu looduskeskuses koos  2.a klassiga metsas seeni õppimas ja korjamas. Klassis tegime grupid, kes kellega koos metsas töötab. Mina töötasin koos Anna ja Viktoriyaga.. Nad otsisid ja mina lõikasin ning panin korvi. Peale seda panime samanimelised seened ühte karpi.
Hiljem pidasime piknikku.
Mulle meeldis selline õppepäev, sest mulle meeldib looduses õppida.

Eleri Kaasik 3.a





Õppeaasta 2015/16

Hullu Teadlase konverents "Muld kui kuld"
Hullu Teadlase teaduskonverentsi "Muld kui kuld" lõppvooru õpilaste muljed.


See oli tore, lahe, ärge ja nii paljugi muud. Ettekanded olid huvitavad. Mulle meeldis ka meie ettekanne. Ajaloomuuseumis olid nii huvitavad, lõbusad ja ägedad asjad. Seal poes olid lahedad asjad, mida sai osta. Me tegime Tartu Ülikooli ees pilti ja käisime suurel sillal. Nägime ilusat purskkaevu raekoja platsil. 

Agnes Kink, 3.a

"Appi, ma kardan, täna on juba reede!" Ma väga kartsin ettekande esitamist terve bussisõidu aja. Me nägime Hullu Teadlast ja olime väga õnnelikud, kuna olime nii tublid ja jõudsime finaali. Kui esimesed klassid olid ära esinenud, tuli kommipaus, kus sai süüa. Siis vaatasime teiste klasside esitlused ära ja oligi meie kord. Ettekanne läks hästi. Saime eriauhinna. Olime tublid!

Krete Heinsalu, 3.a

Reedel, 6. mail kell 8.40 hakkasime sõitma Tartusse Hullu Teadlase konverentsile. Mulle meeldis Tartus, kuna seal oli lahe, sest kohtusime Hullu Teadlasega ja muuseumis oli põnev. 

Saqueeb Hassan Qureshi, 3.a

Roela


1. märtsi hommikul sõitsime Roelasse. Kaasa tulid peale meie klassi ka 1.d.

Roelas käisime käbikuivatis, kus nägime metsavahi ja metsaülema varustust. Teisel pool seinas klaasi taga oli käbiladu. Seal olid männikäbid. Käisime ka suure ahju juures.

Õues tegime grupid, osad läksid muuseumisse, meie jäime majja. Seal lahendasime ülesandeid ja me võitsime käbikesi. Pärast läksime õue kõndima. Jalutasime metsa, kus nägime loomajälgi. Oli väga mägine maastik.

Pärast rännakut jõudsime muuseumisse, kus näidati rege ja muud hobutehnikat.

Siis läksime tagasi bussi ja sõitsime Rakverre.

Oli põnev päev. Koju  jõudes jäin kohe magama. Mulle meeldis väga.


Kevin Lindlo
2.a


Etendused „Pätsike“ ja „Piparkoogike“



Praeguse 4.a klassi etendus „Pätsike“ ,ettevõtlusteatri metoodikaga, sündis sellest, et koolis käis Ettevõtlusteatri juht Piret Põld. Tegevus algas aprillis ja lõppes detsembris 2015.

4. a klassi õpilased kirjutavad:

Külastasime Pätsi firmat, et teha omanik Heiki Hallikuga intervjuu ja saada teada, kuidas see firma sündis. Enne seda mõtlesime koos klassiga eesti keele tunnis küsimusi, mida omanikult küsida. Saime Heiki Hallikult mõtteid näidendi jaoks ja vajalikku informatsiooni  firma kohta. Meie klassijuhataja koos õpetaja Pille-Riiniga kirjutasid kokku näidendi. Seejärel valisime osatäitjad, valmistasime kunsti tunnis dekoratsioonid ja otsisime kostüümid. Me harjutasime oma sõnu peaaegu igas eesti keele tunnis. Esimese etenduse andsime koolis. Suuremad esinemised olid „Pätsikese“ etendusega Narva Haridusfestivalil ja Ettevõtlusteatrite festivalil.

Etendus „Pätsike“ õpetab, et koos on lihtsam kõike teha.

Enne jõule rääkis Rain koos emaga, et võiksime teha heategevust. Otsustasime rõõmustada Vinni Perekodu. Muutsime „Pätsikese“ etenduse „Piparkoogikeseks“, mis on sama etenduse talveversioon. Ergitta tegi sõnad ringi. Ergitta ja Marleen helistasid erinevatesse kohtadesse, et küsida, kas saame sinna esinema minna ja leppida kokku aeg. Enne seda harjutasid nad viisaka telefonikõne tegemist. Esinesime erinevates lasteaedades, meie kooli peamajas ja Rakvere haiglas. Piletite asemel palusime komme, piparkooke ja muud magusat. Etendused läksid hästi ja kogusime väga palju maiustusi. Viimane etendus oli Vinni Perekodus, kus andsime ka maiustused üle. Tänutäheks näitasid nad oma elumaju ja tube, mis olid väga puhtad ja korras. Kõik olid rõõmsad ja õnnelikud.
-          Meile meeldis seda etendust teha, sest  ma sain head teha.
-          Ma sain teada, et koos on alati lihtsam.
-          Mul oli lavahirm, aga mu sõbrad aitasid sellest üle saada.
-          Mulle meeldis, et etenduses sai ka nalja. Oli kiire, aga huvitav aeg.
-          Ma õppisin tundma Rakvere lasteaialapsi ja nende lasteaedu. 
-          Sain teada, kuidas sündis firma „Päts“.
-          Ma sain teada, et Rakvere lähedal on väga tore perekodu.
-          Me saime esinemisjulgust. Soovitame ka teistel head teha!
Suur tänu Piret Põllule, Heiki Hallikule, RG koolitöötajatele, 4.a klassi lapsevanematele, Rakvere lasteaedadele ja Rakvere haiglale ja kõigile toetajatele.
4. a klassi õpilased ja klassijuhataja Jana Sillajõe
Rohkem pilte SIIN.
 











Kohtumine Ilmar Tomuskiga

Kolmapäeval,2. detsembril kohtusime  lastekirjaniku Ilmar Tomuskiga. Ta rääkis meile sellest, kuidas ta  kirjanikuks sai, mis tema esimene töökoht oli ning jutustas isegi oma tulevastest raamatutest. Lõpus saime temalt küsimusi küsida ning kõikidele soovijatele sai ka autogramm antud.
Saime teada ka, et kirjanikuks saada, tuleb kirjutamist harjutada.
Jüri 5.a klassist

1.a ja 2.a klass Pärnu minizoos

Käisime reedel, 27. novembril koos 1.a klassiga Pärnu minizoos. Buss väljus kooli hoovist hommikul kell 8. Pärnusse sõitsime umbes kolm tundi. Enne loomaaeda minekut me sõime. Minizoo avamiseni ole veel aega ja me otsustasime jalutama minna.

Sees nägime usse, sisalikke, gekosid, kilpkonni, ämblikke, prussakaid ja krokodilli. Madusid sai ka kaela panna, aga mina ei julgenud. Samuti sai ka sisalikke kätte võtta, seda ma julgesin.

Mulle meeldis kõige rohkem sisalik, kes mu käes oli ja ära ei tahtnud minna. Kui minizoos ring sai peale tehtud ostsime mõned asjad mälestuseks kaasa.

Hakkasime tagasi kodu poole sõitma. Mulle meeldis see päev väga!
Kevin Lindlo 2. A

Käisime koos 1.a klassiga Pärnus minizoos. Me nägime seal roomajaid näiteks madusid, sisalikke, ühte krokodilli. Mulle meeldis üks sisalik, kes oli tumedat värvi. Seal oli ka kahepaikseid. Veel meeldis mulle üks madu, ta oli pisike ja ta sai olla mu käe ümber.
Damira Kurikko 2. A

Me nägime seal sisalikku, tal olid teravad küüned. Ja veel oli seal hästi suur krokodill. Alole pandi madu kaela, see meeldis mulle aga tundus nii jube. See oli ka veel hirmutav, kui sisalikud kaklesid, üks kukkus peaaegu alla. Ühed maod olid täiega suured ja jämedad, nad tundusid mürgised. Karpide sees olid ämblikud, kes olid mürgised.
Max Kristofer Pajupuu 2.a

Reedel käisime minizoos. Minizoo asub Pärnus. Me pidime mitu tundi sõitma bussiga, et kohale jõuda. Seal nägime krokodilli, usse, putukaid ja kilpkonni. Kõige ilusam madu oli musta ja kollasega.

Meil oli hästi tore ja lõbus päev.
Kristjan Jõe 2. a

Käisime ekskursioonil Pärnus. Pärnus on selline loomaaed nimega MINIZOO. Nägin seal palju loomaliike, madusid, krokodille, ämblikke, hiiri, ja palju teisi liike. Kõige rohkem meeldis mulle krokodill, tal oli oma bassein. Maod oli ka päris ägedad.

Päris tore päev oli, nägin palju uut ja huvitavat. Mulle meeldis see ekskursioon väga
Laura Veedla 2. a

Meie klass käis koos 1. a klassiga minizoos.
Seal nägin palju ilusaid loomi. Eriti meeldis mulle alligaator ja ma sain endale mao kaela panna. Mulle meeldis väga üks sisalik, kes oli 9. aastane nagu mina. Ma sain teda ka katsuda.

Mulle meeldis see päev väga.
Rebeca Herne  2.a




Hullu Teadlase II teaduskonverents „Muld kui kuld“ ja 

3.a klass


3.a klass osaleb Hullu Teadlase II teaduskonverentsil „Muld kui kuld“. Õpilased proovivad erinevates kasvukeskkondades kasvatada kõrvitsaid ja herneid.

Kõrvitsad
Esimene tund (11. november 2015)
Panime paika kasvukeskkonnad, kus hakkame kõrvitsaid kasvatama. Kaks õpilast uurisid näiteks, kus on koolimajas koht, mis oleks pime ja soe. Tegime hüpoteesi (ennustuse). Tegime uurimisküsimused. Ja lõpuks külvasime seemned potti. Panime neli kõrvitsaseemet ühte potti. Esimene tund oli tore.

Teine tund programmis (18. november 2015)
Tuletasime meelde, mida tegime esimeses tunnis. Panime paika vastutajad (ehk taimede eest hoolitsejad ja nende vaatlejad), ajakirjaniku ja fotograafi. Käisime läbi kohad, kus taimepotid on (näiteks soe ja kuiv). Ajakirjanik ja fotograaf käisid ka koos vastutajate ehk uurijatega pööningul. Kõrvitsataimi veel üheski potis ei kasva, aga panime tähele, et teise rühma kasvatatavad herned kasvavad juba vaikselt. Teine tund oli tore.

Ajakirjaniku rollis Krete Heinsalu, 3.a klass

Herned
Esimene tund (12.november 2015)
Külvasime herneid viide potti. Panime paika kasvukeskkonnad ja kirjutasime hüpoteesi ning uurimisküsimused. Madle ja Elise otsisid koolimajas kohta, kus hernepotte hoida ja kirjutasid üles.

Teine tund (19.november 2015)
Ajakirjanik ja fotograaf järgnesid uurijatele pööningule, et hernetaimi vaadata. Hernestel on juba idud väljas, aga lehti ei ole. Taskulamp jäi maha. Pööningul oli pimedas veidi õudne, aga põnev.

Ajakirjaniku rollis Madle-Helena Vilu, 3.a klass











Rohkem pilte SIIN

2.b klassi muljed Tallinna loomaaiast

Mulle meeldisid väga kiskjalised. Ma nägin ülipalju loomi. Troopikamajas nägin ma valgetups-marmosetti, šimpanseid ja Hiina alligaatorit. Ma sain väga palju uut teada. Kõige suurem loom loomaaias oli Aafrika elevant. Mina uurisin lähemalt amuuri tiigrit. Ma tahtsin muidu albiino tiigrit uurida, aga kuna albiino tiigrit Tallinna loomaaias ei ole, pidin valima amuuri tiigri. See oli mu parim loomaaias käik.
Teele Lehtpuu

Mulle meeldisid loomad, eriti Euroopa naarits. Minu lemmikud loomad olid tiiger, šimpans, Euroopa naarits, elevant ja jääkaru. Ma sain teada, et harilik krokodill on nii suur.
Marinana Migaljov

Mulle meeldis söögiaeg, ilus ilm, troopikamaja ja ilusad loomad. Ma nägin kolme šimpansit, luitekassi, anakondat ja veel igasuguseid loomi. Ma sain teada, et ahvid on nii kiired. Kõige suurem loom oli elevant. Kõige väiksemad olid kalad. Mulle ei meeldinud, et üks kass oli troopikamajas lahti. Kõige rohkem meeldis mulle see, et meil oli ülesanne.
Adele Altermann

Mulle meeldis madude ja kilpkonnade maja. Ma nägin amuuri tiigrit, amuuri leopardi, anakondat, jääkaru, hiiri. Ma sain teada, et aastal 2013 sündis jääkaru Nora. Kõige suurem loom oli Aafrika elevant. Kõige väiksem loom oli hiir.
Anni Liis Paju

Mulle meeldisid loomaaias kitsed. Ma nägin hallhüljest, jääkaru ja Aafrika elevanti. Ma sain teada, et kaamelid sülitavad ja merisiilid on elus. Kõige suurem loom, mida mina nägin, oli Aafrika elevant ja kõige väiksem oli hiir.
Kaisa Keinaste










2.b ja 5.a klassi ühine eTwinning projekt 
"Sügise märgid sügise sünnipäeval"


Sellest projektis osalesid osa nii Rakvere Gümnaasium 2.b ja 5.a klass kui ka Kadrina kooli 3. ja 5. klass.
Projekt algas fotojahiga, mis kestis ainult ühe päeva, sügise sünnipäeval. Selle päeva jooksul tegime me sügisest pilte igal pool, kus me seda nägime. Pärast seda mõtlesime enda piltidele nimed ning saatsime need fotoalbumisse
    Hiljem vaatas 5.a koos oma sõprusklassi 2. b-ga Kadrina kooli pilte ning valisime välja parimad pildid. Parimatest piltidest tegi üks grupp fotokollaaži ja teine grupp kirjutas fotojahist kokkuvõtte ning kirja Kadrina koolile.
Projekti lõpus saatsime fotokollaažid koos väikese kirjakesega üksteisesele sügistervitusena.
Teksti koostas  Jüri Beldman, 5.a


Rakvere õpilaste poolt tehtud kollaaž Kadrina piltidest.

Kadrina õpilaste poolt tehtud kollaaž Rakvere Gümnaasiumi piltidest










Õues targaks
18.septembril sõitsid 3.a ja 4.a klass Karepale. Külastasime Karepa ravimtaimeaeda:  http://www.ravimtaimeaed.ee/ 
Sealne perenaine Katrin viis läbi väga huvitava ja põneva tunni ravimtaimedest. Saime teada, kuidas ennast taimedega aidata. 

Maitsesime ravimtaimedest tehtud teed ja karulauguvõid koduleival. Lisaks saime maitsta kibuvitsamoosi ja maapirnikrõpse. Kaasa saime osta raviteesid, nohusalve ja maitsesoolasid. 
Kui selle hetkeni ilmataat soosis meid, siis süüd otsustas ta meid vihmaga kostitada. Meie plaanid mererannas maalida ja mängida ning piknikku pidada läksid luhta. 
Tegime siiski jalutuskäigu mereranda ning mõned vapramad üritasid süüa kui ka maalida. 
Vaatamata vihmasajule oli väga õpetlik ja vaheldusrikas koolipäev.




Õppeaasta 2014/2015

5.a klass 
Pihlaka kondiitris
13.05.2015 käis Rakvere Gümnaasiumi 5.A klass Pihlaka kondiitris, kus meistrite käe all valmivad tordid, koogid, saiakesed, pirukad, kringlid ja stritslid. Samuti valmistatakse seal kulinaariatooteid - põhiroogi,suupisteid lihast ja kalast ning valikus on ka salatid.
Pihlaka kondiitrisse jõudes panime pähe valged mütsid ja selga kilekostüümi, et vältida juuksekarvade sattumist toidu sisse. Seejärel suundusime tsehhi, kus valmib toodang. Seal olid suured külmikud toiduainete hoidmiseks ja säilitamiseks. Nägime kuidas ja millega kaunistatakse torte, kooke (glasuuriga, toiduvärviga). Näidati, kuidas tehakse fotode järgi tordile pilte. Selleks prinditakse pilt välja ning joonistatakse tordile. Osa torte kaetakse martsipani või suhkrumassiga. Tordid valmistatakse käsitsi ning seejuures on oluline töötajate kiirus. 
Enamik töötajaid olid naised. Nägime töötajate seas vaid üht meest. 
Kui ringkäik tehtud, saime maiustada.
Usun, et kõik jäid selle käiguga rahule ning said elamuse.
Siit äkki tekivad ka edaspidiseks eluks mõtted, kuhu minna õppima või kelleks saada.
Keven Veiler


5.a klassi õppekäik Viru-Rabas


Käisime 11. mail oma klassiga Viru-Rabas. 
Õppetund toimus õues. 
Giid jagas meile täitmiseks töölehe „Kevad Viru-Rabas”. 
Töölehti täitsime koguklassiga.
Matka pikkus oli 3 km, vahepeal olid väikesed peatused.
Vaatetornis oli puhkepaus, kus saime süüa ja juua. 
Sellel päeval saime uusi teadmisi. 
Oli lahe ja tore päev!

Kaialy Torm






4.a ja 4.c klassi jüripäev looduses

Jüripäeval, 23. aprillil toimus 4.a ja 4.c klassil ühine  loodusprogramm "Kuidas kasvab mets?". Seekord sõitsime Aegviidu looduskeskusesse.
Millest saab alguse puu, kuidas kasvab mets? Milliseid töid metsas tehakse? Kuidas me saame  kõik sellele ise kaasa aidata, et mets otsa ei saaks? Kõigile nendele küsimustele otsisime vastuseid. 
  

Pärast looduskeskuse külastust läksime metsa istutama. Meie istutada olid väikesed männid. Loodame kogu südamest, et need ilusasti ka kasvama hakkavad.

Päeva lõpetas jalutuskäik looduses. Nägime noori mände, mille ladvad ja oksad olid põtradele söögiks läinud.  Õppisime mändide vanust lugema tema harude järgi. Saime teada, mis on tuuleheide ja mis on tuulemurd, kuidas murdub kask ja kuidas kuusk.
Metsas nägime ka mägra urgu. Sealt pidime vaikselt mööda hiilima, et nende pesitsusaega mitte segada.
Oli tore ja meeldejääv päev. 
Koju sõites kohtusime liivatormiga.




Aegviidu



Мне очень понравилась экскурсия в природу. Сначала мы смотрели фильм в музее о том, как ухаживать за лесом, как измерять высоту деревьев, как правильно сажать деревья. Потом мы поехали в лес сажать сосны. Сосны сажали в парах. Я выкапывала ямки, а Лилия сажала в каждую из них маленькую сосенку, которой было всего два года. Мы очень были рады. После посадки деревьев мы покушали, а затем разделились на две команды по 14 человек в каждой. Мы пошли в поход в лес. Во время похода экскурсовод рассказывал нам о жизни леса. Потом мы решали кроссворды и слушали лес.

На экскурсии я узнала о том, сколько лет живут деревья, где живут бобры и барсуки.

Эта поездка учит меня беречь лес. Лес даёт нам кислород.

Я хочу поблагодарить Светлану Александровну и Маре за такую интересную экскурсию.



Mulle väga meeldis see õppekäik loodusesse. Algul me vaatasime muuseumis filmi sellest, kuidas hoolitseda metsa eest, kuidas mõõta puude kõrgust, kuidas istutada puid. Seejärel me sõitsime metsa mände istutama. Mände istutasime paarides. Mina kaevasin augu, aga Lilija istutas igaühte neist väikese männikese, mis oli alles kaheaastane. Me olime väga rõõmsad. Pärast istutamist me sõime ja seejärel jagunesime kahte võistkonda - kummaski 14 inimest. Me läksime metsa matkale. Matka ajal rääkis ekskursioonijuht meile metsaelust. Pärast me lahendasime ristsõnu ja kuulasime metsahääli.

Ekskursioonil ma sain teada, kui kaua elavad puud, kus elavad koprad ja mägrad. See õppekäik õpetab mind metsa hoidma. Mets annab meile hapnikku.

Ma tahan tänada õpetaja Svetlana Aleksandrovnat ja õpetaja Maret selle huvitava ekskursiooni eest.


Aleksandra Kovaljova

4.c klass




Мне очень понравилась экскурсия в Аегвиду.Очень был красивый лес. Нам очень повезло с погодой, только был сильный ветер. Но это нам не помешало любоваться природой. Кроме замечательной прогулки по лесу мы сажали маленькие сосны в парах. Одним словом было замечательно. Меня научили заботиться о природе, беречь и охранять её. Большое спасибо нашему классному руководителю Светлане Александровне.

Mulle väga meeldis ekskursioon Aegviitu. Seal oli väga ilus mets. Meil vedas ilmaga, oli ainult tugev tuul. Ent see ei seganud meil loodust imetlemast. Peale ilmeilusa jalutuskäigu metsas, me veel istutasime väikeseid mände paarides. Ühesõnaga oli imetore. Mind õpetati looduse eest hoolitsema, hoidma ja kaitsma. Suur tänu meie klassijuhataja Svetlana Aleksandrovnale.


Ekaterina Mašina

4.c




26 апреля у нас был учебный поход в Aegviidu. Там мы сажали деревья, ходили в поход в лес, кушали на природе. Я сажала деревья в паре с моей подругой Катей. Мы посадили около 20 сосен. Ещё мы видели деревья около речки, которые грызли бобры. А над речкой лежала целая кучка веток, которую бобры натаскали туда. Я узнала, как сажать деревья и ещё много нового и интересного. Мне очень понравилась эта поездка. Такие поездки нужны для того, чтобы мы больше наблюдали за природой и ценили окружающий нас мир. Я хочу поблагодарить мою классную руководительницу за такую хорошую поездку.

26.aprillil meil toimus õppekäik Aegviitu. Seal me istutasime puid, käisime metsas, sõime looduses. Ma istutasin puid oma sõbranna Katjaga paaris. Me istutasime umbes 20 mändi. Veel me nägime jõe kaldal kobraste näritud puid. Aga üle jõe oli veel terve hunnik oksi, mille koprad olid sinna vedanud. Ma sain teada, kuidas istutada puid ja veel palju uut ja huvitavat. Mulle väga meeldis see sõit. Need sõidud on vajalikud selleks, et me rohkem jälgiks loodust ja hooliksime rohkem end ümbritseva maailma eest. Ma tahaksin tänada oma klassijuhatajat selle hea sõidu eest.


Nastassia Alkhimionak

4.c klass




Мне понравилось место Aegviidu. Это место очень увлекательное. Там нам показывали фильм и давали информацию о животных. Но больше всего мне понравилось, когда мы с классом сажали сосны. Когда мы ехали домой, то видели песчаную бурю и много военных машин. Было очень весело и интересно. Все хотели остаться и ещё посадить деревья.

Эта поездка научила меня беречь лес. Он нам даёт грибы и ягоды.


Mulle väga meeldis Aegviidu. See koht on lahe. Meile näidati seal filmi ja jagati palju informatsiooni loomade kohta. Aga kõige rohkem mulle meeldis, kui me klassiga istutasime mände. Kui me sõitsime koju, siis nägime liivatormi ja palju sõjaväemasinaid. Oli väga lõbus ja huvitav. Kõik tahtsid kauemaks jääda ja veel puid istutada.

See õppekäik õpetas mind rohkem hoolima metsast. See annab meile seeni ja marju.


Aleksei Filatov

4.c




Мне очень понравилась поездка. Узнал много нового о лесе, видел много подснежников.

Узнал интересное о барсуках и бобрах. Сажал сосны.

Мы все хотим поблагодарить учительницу за хорошую поездку.


Mulle väga meeldis sõit. Sain teada palju uut metsast, nägin palju lumikellukesi. Sain teada huvitavai asju mäkradest ja kobrastest. Istutasin mände.

Kõik me tahame tänada oma õpetajat hea sõidu eest.


Sander Grištšenko

4.c





Teeme Ära 2015 talgupäev "Käib töö ja vile koos!"

Teeme  Ära 2015 organiseerimine hakkas sellega, et 5.b tuli meie klassi ja hakkas meile seda teemat tutvustama. Nad rääkisid, kuidas nad ise eelmisel aastal talgud tegid ja ütlesid,mida peame tegema ja missuguste  inimeste juures käima.
Edasi tegelesime registreerimisega neti kaudu. Pidime kirjutama, mis on talgute nimi, osalejate arv ja muud andmed.
Edasi tegime plakateid. Kui grupid olid plakatid valmis saanud, siis käisime nende plakatitega Teeme Ära talgusid klassides tutvustamas. Hiljem panime need plakatid ka koridori seintele.
Kooskõlastasime direktori juures, kas võime talgupäeva korraldada. Meie juures käisid ka linnavalitsuse keskkonnaspetsialistid, kes tutvustasid meile koristuskohti. Nemad varustasid meid ka prügikottidega.
Kooliarstilt tellisime med pakke.
Kooli ITjuht aitas meid kleepsude paljundamisega, sest stardipakist saime neid ainult 5 tükki. Kõik need kleepsud (410 tk) lõikasime ilusaks ümmarguseks ja jagasime igale talgulisele

"Tere Piim" toetas kõiki talgulisi oma piimatoodetega. Meie tellisime kohukesi ja jogurteid.


Talgute eel tuli kõik see varandus jagada kottidesse.
Õpetaja jagas meid gruppidesse - igal grupil oli kott laua peal, mida siis vastavalt klasside ja osavõtjate arvuga täideti.

Tüdrukud mõtlesid ka laheda soojenduskava välja, see oli hullupööra lahe. Seda oli lihtne kõigil teha, sest tüdrukud võimlesid ees ja meie nende järgi.
Kokkuvõtteks oli see talgute korraldamise protsess väga lustlik ja lahe.
Ka talgupäev ise oli vahva.
Uskumatu, et niiiiii palju sodi leidsime!!!

Aitäh kõigile, kes osalesid ja kes meid aitasid talgupäeva organiseerimisel.
Jarno Maripuu,
4.a klass



Lisainfot SIIN

Сегодня мы ходили на талоку. Убирали бумажки, пакеты и разный другой мусор. Когда мы убрались, везде было чисто и красиво. Нам было приятно, что мы сделали такую работу. Мы убираем для того, чтобы окружающий нас мир был красивый и чистый. Чтобы он не был похож на свалку.
Täna käisime talgupäeval. Korjasime pabereid, kilekotte ja palju muud prügi. Pärast koristamist oli kõik puhas ja ilus. Meil oli hea meel, et me tegime sellist tööd. Me koristame selleks, et meie ümbrus oleks ilusam ja puhtam. Et see ei sarnaneks prügimäele.
Nastassia Alkhimionak
4.c klass
Субботник для меня был обучающий день. Я поняла, что надо обязательно беречь природу. Талоку проводят каждый год и я удивляюсь, как люди ухудшают природу. Мы помогаем ей, чтобы другие поняли, что природа живое существо. Лучше сортировать мусор и отходы и выбрасывать в контейнер, а не в природу.
Laupäevak oli minu jaoks väga õpetlik. Ma sain aru, et peab kindlasti hoidma loodust. Talgupäev toimub iga aasta ja ma oln üllatunud, kuidas inimesed küll reostavad loodust. Me aitame, et teised saaksid aru, et loodus on elus asi. Parem on sorteerida prügi ja jäätmeid ning visata konteinerisse, mitte loodusesse.
Ekaterina Mašina
4.c klass
Мы с другими учениками гимназии убирали мусор около железной дороги. Мусора было много, но мы справились с этой работой. Нельзя бросать мусор! Надо беречь природу. Природа даёт нам силу и энергию.
Me käisime koos teiste gümnaasiumi õpilastega prügi koristamas raudtee ääres. Prügi oli palju, aga me saime selle tööga hakkama.
Ei tohi visata prügi maha! Tuleb hoida loodust. Loodus annab meile jõudu ja energiat.
Aleksei Filatov
4.c klass
Мне понравилось на Талоке. Мы убрали много разного мусора. Так мы помогли природе.
Деревья дают человеку кислород , который нужен нам для дыхания.
Mulle meeldis talgupäev. Me koristasime ära palju erinevat prügi. Nii me aitasime loodust. Puud annavad inimesele hapnikku, mida me vajame hingamiseks.
Sander Grištšenko
4.c klass
Мне очень понравилось. Было интересно искать и собирать мусор. Интересно было, когда попадался какой – то необычный и редкий мусор. Опасный мусор кроме стекла мне не попадался. В основном были пакеты, стекло, фантики от конфет и банки из под консервов. Я понял. что нельзя выкидывать мусор . Ведь если все будут выкидывать мусор в лес, то это будет ужасно. Всё будет в грязи. Надо ценить природу и не загрязнять её. Выкидывать мусор нужно только в контейнеры. Обязательно нужно следить за экологией.
Mulle väga meeldis. Oli huvitav otsida ja korjata kokku prügi. Huvitav oli, kui sattus kätte ebatavaline ja haruldane prügi. Peale klaasi muud ohtlikku prügi me ei leidnud. Peamiselt olid kilekotid, klaas, kommipaberid ja konservikarbid. Ma sain aru, et ei tohi prügi maha visata. Kui kõik hakkavad viskama prügi metsa, siis see on kohutav. Kõik oleks mustuses. Peab hindama loodust ja ei tohi seda reostada. Prügi tohib visata ainult prügikasti. Kindlasti tuleb jälgida keskkonda.
Nikita Kalinin
4.c klass


"Lepatriinude" külaskäik

Triinu lasteaia koolitulevad lasteaialapsed "Lepatriinude" rühmast tulid tutvuma meie koolimaja ja õpetajatega.
Oli taaskohtumisrõõm oma endiste kasvatajatega: Ülle ja Urve.
5.e klassist käisid "Lepatriinude" rühmas Markus L, Robin, Brent, Kalver, Taavi, Emily, Kristi-Liis ja Roger.
Lastele esinesid 1. c klassi õpilased etendusega "Bremeni linna moosekandid", külastati 1.b klassi emakeeletundi, 4.b klassi muusikatundi ja 2.b klassi arvutitundi.
Külaskäik lõppes sportlike mängudega võimlas õpetaja Merle Tamre juhendamisel. Nii mõnigi "lepatriinu" alustab oma kooliteed selles majas.
5.e klass Markus Ljash ja Robin Kütt










Ideede Laat Ametikoolis


Сегодня я со своим классом я ходил в профессиональное училище. Мы ходили в комнату для опытов. Там было очень интересно. Затем мы пошли в ремонтную мастерскую автомобилей. Особенно мне понравилось быть в машине, когда она переворачивалась. А не падал я, потому что у меня был одет ремень безопасности. Когда я вышел из машины у меня немного кружилась голова. В одной комнате мне посоветовали друзья одеть очки. В этих очках всё было в перевёрнутом виде. Мне всё понравилось и даже не хотелось уходить.


По дороге обратно в школу у всех было много эмоций.



Täna ma käisin koos oma klassiga Rakvere ametikoolis. Me käisime seal katsete toas, kus oli väga põnev. Seejärel läksime autode remonditöökotta. Mulle meeldis olla väga see, kui ma sain olla masinas, mis keerati katusele. Aga ma ei kukkunud, sest mul oli kinnitatud turvavöö. Kui ma masinast väljusin, siis mul käis pea veidi ringi. Vee töötoas soovitasid sõbrad mul proovida prille. Nende prillidega oli kõik tagurpidi.

Mulle kõik väga meeldis ja ei oleks isegi tahtnud lahkuda. Teel tagasi kooli oli kõigil väga palju emotsioone.

Aleksei Filatov

4.c klass



Мне очень понравилось на ярмарке. Там было весело и интересно. Больше всего мне понравилась комната, где была машины. Ещё мне понравилась кухня, где мы делали конфеты из марципана и готовили бутерброды. Всё было очень вкусным. Мы ходили в разные комнаты. Они были очень интересными.


Mulle väga meeldis laadal. Oli väga lõbus ja huitav. Kõige rohkem mulle meeldis tuba, kus olid autod. Mulle meeldis väga ka köök, kus valmistati erinevaid toite. Me valmisitasime martsipanist komme ja võileibu. Kõik oli väga maitsev. Me käisime erinevates töötubades, need olid väga huvitavad.

Liili Talimäe

4.c klass



Ярмарка была очень интересная и познавательная. Было много учеников из разных школ. Я встретила даже своих подруг из детского сада. На ярмарке было много разных интересных комнат. В рабочих комнатах мы делами поделки из разных материалов. Больше всего мне понравилось быть в комнате, где были машины. Всё было очень интересно. Я была довольна этим мероприятием.


Laat oli väga huvitav ja hariv. Osales palju õpilasi erinevatest koolidest. Ma kohtasin isegi oma lasteaiaaegseid sõbrannasid. Laadal oli palju huvitavaid töötubasid. Töötubades me meisterdasime erinevatest materjalidest. Kõige rohkem mulle meeldis olla töötoas, kus olid autod. Kõik oli väga huvitav. Ma jäin selle üritusega väga rahule.

Ekaterina Mašina

4.c klass




Eesti keele kui võõrkeele olümpiaadi riiklikust voorust.

Viimase õppeveerandi esimese koolipäeva veetsin Tallinnas, kus toimus eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor. Sinna pääsemiseks oli esmalt vaja kirjutada kodutöö, mis seisnes olümpiaaditeemaliste küsimuste koostamises. Mina kirjutasin loo sellest, kuidas Vinku Viiner hakkas olümpiaadile minema ja tal tekkis hulk küsimusi. Minu töö meeldis žüriile ja nõnda sattusin ma nende 40 õpilase hulka, kes 23. märtsil Tallinna Ülikooli kokku tulid. Pika päeva jooksul saime me oma oskusi näidata nii kirjutades, küsimusi esitades kui ka küsimustele vastates - olümpiaadi teemaks sel õppeaastal oli „Küsimused“. Kulub ju ka koolis suur osa ajast küsimuste esitamisele ja nendele vastamisele. Lisaks lihtsamatele ülesannetele (nagu näiteks pildi kohta küsimuste moodustamine) oli ka selliseid, mis nõudsid nutikust (Kes oskab kõiki keeli maailmas? Mis juhtub mehe musta ülikonnaga, kui ta kukub Punasesse merre?).
Päev ei olnud ainult töine – meile tutvustati Tallinna Ülikooli (nii hooneid kui ka õppimisvõimalusi) ja Animailma stuudios saime ise teha animatsioone.
Olümpiaadil osalemine oli huvitav, õpetlik ja tore kogemus, ent päev oli väga pikk ja väsitav, seetõttu oli tore lõpuks õhtul hilja oma koju jõuda. Külas hea, kodus kõige parem!
Aleksandr Pavlov
9.c klass

1.b klassi lapsed intervjueerisid 4.a õpilasi

Me viisime läbi intervjuud 4. a klassi õpilastega ehk meie suurte sõpradega. Enne õppisime, mis on intervjuu. Harjutasime intervjuu küsimuste viisakat esitamist ja nendele vastamist klassis. Tegime ise küsimused 4. a õpilastele. Viisime neile kommi ja küsisime küsimusi nende lemmikute asjade kohta. Küsisime näiteks nende lemmikraamatut, lemmikmängu ja lemmiklooma. Õpetajad tegid ka omavahel intervjuud samade küsimustega. See on vahva eesti keele tund, sest saime teada, kuidas intervjuud teha ja tegime seda ka ise läbi.  Lõbus oli suuri sõpru tundma õppida!

1.b klass ja klassijuhataja Pille-Riin








Aegviidu loodusprogramm ,,Talvelinnud’’


Käisime  koos 5.b klassiga Aegviidu looduskeskuses õppimas talvelindude eluolu ja matkasime Aegviidu matkarajal. Meie giid oli Tiina Paltser.
Tegime tutvust lindudega, kes jäävad või tulevad talveks meile Eestisse, vaatamata külmale ilmale ja paksule lumele. Programmi eesmärk oli tutvuda talvistes metsades ja rabades elutsevate lindudega ning kuulata nende hääli. Uurisime, kuidas ise kõige lihtsamate vahenditega katta lindudele toidulaud. Tutvusime talvituvate lindude suuremad ja väiksemad liigi esindajatega. Saime ka teada, mis salapärane seos on lindudel muinasjuttude ja muistenditega. 
Oma tutvust lindudega alustasime kõige pealt plaadilt linnuhäälte kuulamisega ja seejärel püüdsime ära arvata mis linnuga tegu. Klassi kõige osavam linnutundja oli Kristjan, kes teadis peaaegu kõiki hääli. Meile räägiti ka, et see aasta on viu aasta.
Seejärel suundusime näitusele kus sai näha lasteaia laste poolt valmistatud toredaid kunstiteoseid. Kõik taiesed olid tehtud metsast leiduvast materjalist. Mõned tööd olid väga andekad ja lõbusad.
Enne metsa minekut said kõik huvilised uurida Aafrika hiidtigusid meie kodumaiste tigudega võrreldes olid need ikka tõsiselt suured.
Metsa minnes anti osadele binoklid, millega sai uurida metsas lendavaid linde. Rajal näidati rähni poolt mahajäetud pesasid. Rabasse jõudes märkas giid metsise väjaheiteid. Ta ütles et see on päris haruldane nähtus. Peale seda, kui matkarada lõppes, tegime matkaraja väravas mälestuseks lõbusa klassipildi. 
Peale seda suundusime saiakesi sööma ja teed jooma. Kui kõigil kõhud täis, suundusime looduskeskuse majja ja täitsime seal töölehed.


Robin Kütt 5.e



Üks tore koolipäev Eesti Lastekirjandus Keskuses ja Energia Avastuskeskuses.


11. veebruaril sõitis meie klass koos 3.a klassiga Tallinna. Seal külastasime Eesti Lastekirjanduse Keskust ja Energia Avastuskeskust.
Oma külaskäiku alustasime raamatute maailmast. Saime uudistada raamatukogu ja Edgar Valteri galeriid.. Raamatukogus nägime tuntud kirjanikke ja ka kunstnike porteesid. Pärast suunati meid edasi raamatukogu pööningule ja muuseumi. Muuseumid olid vanad raamatud ja kõik aabitsad.. Sel oli isegi see aabits, mille järgi meie õpetaja on õppinud. Samas toas oli ka näitus Ilon Wiklandi 85. Nägime neid raamatuid, mida Ilon on illutreerinud.
Pärast raamatukoguga tutvumist ootas meid programm "Minu esimesed triibulised". Me olime klassis enne seda raamatut koos lugenud, kuid õppeprogrammi kaudu saime veel palju vajalikku teada. Mängisime erinevaid juhtumeid, mis selles raamatus toimusid.Saime ka teada, et selle raamatu autor Eduard Vilde oli selle raamatu kirjtanud oma lapsepõlve põhjal. Õppeprogrammi lõpus pidime gruppides antud vahenditega koostama plakati, mille sõnumiks on VÄGIVALD POLE LAHENDUS.
Pärast lastekirjanduse keskust liikusime edasi Energia Avastuskeskusesse.Saime seal palju ise uurida ja uudistada. Meil oli võimalus näha ka välgudemo ja staatiline demo.. Need demod olid üpris ägedad. Välk oli hirmuäratav ja staatiline demo pani kõigil juuksed tõusma. Töötoas "Roheline energia" püüdsime saada selguse, missugune energia on kõige vähem keskonnakahjulikum. Igasuguse energia kasutamine mõjutab loodust. Lõpus meistedasime endale LED-lampide laternad.
Päev oli pikk ja väsitav, aga väga huvitav. Meile meeldis kõik väga. Loodame, et selliseid põnevaid programme tuleb veel.
4. a klass





Draamateatri etendus „Kuldne Lurich“
ja Eesti Tervishoiu Muuseum


Kolmapäeval, 18.veebruaril käisime klassiga ekskursioonil Tallinnas. Külastasime Eesti Draamateatrit ja Eesti Tervishoiu Muuseumit.
            Pärast bussisõitu Tallinnasse olime valmis minema Eesti Draamateatrisse vaatama etendust „Kuldne Lurich“. Etendus oli tehtud Mika Keräneni raamatu „Kuldne Lurich“ järgi, kus seikles taaskord Supilinna Salaselts. Eesti Spordimuuseumist oli varastatud kullast Georg Lurichi kuju, mida hakkas salaselts uurima. Etendus oli tore ja kaasahaarav.
            Edasi jalutsime mööda Tallinna vanalinna, kuni jõudsime äsja renoveeritud Eesti Tervishoiu Muuseumisse. Teisel korrusel oli avatud püsinäitus Avameelselt inimese kehastKokku oli seal seitse tuba, iga tuba ühest kehaosast või  keha toimimisest nt hamba tuba, vere tuba, inimese põlvnemise tuba, toitumise tuba, nägemise tuba jne. Muuseum oli väga põnev. Seal sai kõike ise läbi proovida ja katsuda. Kõige huvitavam oli ilmselt eksponaat nimega „Vasja“. Nimelt oli tegu päris surnud inimesega, kes klaasi sees seisis. Tal polnud nahka ega poolt pead. Sealt sai näha „Vasja“ aju. Kahjuks ei olnud valminud veel muuseumi kolmas korrus. Just kolmandal korrusel peaks juttu tulema hügieenist, suguküpsusest ja riskikäitumisest. Need on teemad, mida me õpime parasjagu inimeseõpetuses.
            Kokkuvõttes oli meie klassil tore päev Tallinnas.
Markus Ljaš
5.e











 Autobahn


5.02. toimus Rakvere Reaalgümnaasiumis üritus Autobahn. See on mäng 5.klasside õpilastele, kellel seisab ees teise võõrkeele valik. Autobahni eesmärk on  innustada õpilasi valima teise võõrkeelena saksa keelt.

Mängu käigus õppisime teadmisi saksakeelsete maade ja kultuuri kohta. Osalesime erinevates tegevustes ja lahendasime mõistatusi. Mängu kestvuseks oli 2,5 tundi, mille käigus läbisime 16 linna-kontrollpunkti. Mängus võistlesid 4-liikmelised meeskonnad. Rühmade vahel toimus võistlus. Võistkonnad said jooksvalt näha oma punktiseisu.
Võitis meie klassi võistkond, kes läbis Saksamaal kõige rohkem kilomeetreid ja teadis kõige rohkem õigeid vastuseid..
Võistkonda kuulusid  Holger, Janar, Brent ja Kalver.
 Parimaid võistkondi autasustati. Nad said autasuks šokolaadid. Minu võistkonna tulemused olid keskmised. Peale võistlust jagati kõigile komme, lippe ja võtmehoidjaid.
Oli igati vahva üritus. Saime palju näha, tegutseda, naerda ja rääkida saksa keelt selleks oskusi omamata.


Toomas Ott Pundi
5.e klass                                                                                           


1.b ja 4.a ühised jõulueelsed toimetused
1.b klass õpilaste arvamused!
Mulle meeldis...
... muffineid teha ja nende ahjus paisumist vaadata;
... piparkooke teha, sest need sai pärast ära süüa;
... piparkooke glasuurida;
... koos 4. a klassiga laulda;
... et 4. a klassi õpilane mängis meiega sõnamängu;
... šokolaadimuffini tainast maitsta;
... täringut teha, sest siis sai ise liivapaberiga lihvida, auke puurida  koos suurema sõbraga, augud ära värvida ja täringuga mängida;
... puutööklass;
... kui me tulime puutööklassist tagasi, siis saime kõik koos piparkooke ja muffineid süüa;
... kui me kõik koos pilti tegime (1.b ja 4.a);
... üks 4. a klassi tüdruk, kellega koos ma piparkooke tegin;
... üks 4. a klassi tüdruk, kellega koos ma muffineid tegin;
... kui üks 4. a klassi tüdruk tegi nalja ja ütles, et sööb kõik šokolaadimuffini taigna ära;
... et 4. a klassi Tanel valas kõigile juua;
... mulle ei meeldinud, et minu suurt sõpra ei olnud sel päeval koolis;
... mulle ei meeldinud, et üks õpilane ei pidanud vahepeal reeglitest kinni;
... mulle ei meeldinud, et šokolaadimuffineid oli vähem;
... MULLE MEELDIS KÕIK! :)
1. b klass arvas üksmeelselt, et kui nad ise 4. klassi jõuavad, kutsuvad nemad ka 1. klassi õpilased endaga sõbraks saama.






Ökoloogiline jalajälg
Seoses üle-euroopalise jäätmetekke vähendamise nädalaga toimus meil keskkonnaameti õppeprogramm „Kuidas vähendada enda ökoloogilist jalajälge?“.Õppeprogrammi viis läbi keskkonna spetsialist Liina Niinemägi. Täitsime töölehti ja saime teada oma ökoloogilise jalajälje. Vaatasime ühte rõõmsameelset videot ja pärast kurvameelset videot loodusest, millega inimene on loodust rikkunud. Tutvusime netileheküljega  imagine all the water, kui palju kulub vett mingite asjate tegemiseks. Pärast sorteerisime prügi vastavatesse kastidesse. Programmi lõppedes andis igaüks tagasisidet mida uut ta antud teema puhul teada sai.
Mina saan oma tegevusega ökoloogilist jalajälge vähendada järgmiselt:
- Hoian kokku elektrit.
- Eelistan kodumaiseid tooteid.
- Võimaluse korral liigun rohkem jalgsi ja jalgrattaga.
- Uut tehnikat ostan vaid siis, kui selle järele on hädavajadus.
- Pooldan energiasäästlikke kodumasinaid, juhin ka oma vanemate tähelepanu sellele.
- Ei telli postkasti reklaamlehti.
- Sorteerin prügi

Täna õpetati meile kuidas eelpool nimetatud põhimõtetest õieti ja praktiliselt kinni pidada.
Toomas Ott Pundi

5.e klass


Kodanikupäev Lääne-Viru Maavalitsuses

 Lääne-Viru maavalitsus korraldas kolmapäeval,26 novembril ehk kodanikupäeval traditsioonilise lahtiste uste päeva ja ootas meid tutvuma maavalitsuse majaga ja ametnike töödega. Ürituse eesmärgiks on tuua riigiasutust ja ametnikke meile lähemale. Ühine ringkäik algas hommikul kell 10 maavalitsuse esimesel korrusel Europe Direct'i Lääne-Virumaa teabekeskuse juures. Kell 11.00 tegi maavanem Marko Torm maakonna esitluse ning me saime maavanemale esitada lisaküsimusi.

Kodanikupäeva  tähistatakse Eestis alates 1999.aastast ja see on ellu kutsunud teadvustamaks kodanikstaatust ja tõstmaks kodanikuuhkust. Kodanikupäev toetub eelkõige kohalikule initsiatiivile ning on enamjaolt teabepäev. Kodanikupäevaks valiti 26.novembri seetõttu, et 26.novembril 1918 andis Maanõukogu välja määruse Eesti kodakondsuse kohta.
Tegime klassis ajurünnaku ja saime teada:

*Lääne-Viru maavalitsuses on 3 osakonda ja 30 inimest.

*Rakveres on 15000 püsielanikku

*Lääne-Virumaal on kokku 62000 elanikku.

*Kunagi elasid maavalitsuse majas maavanem ja sekretär

*Lääne- ja Ida-Virumaa olid kunagi lihtsalt Virumaa ja Lääne-Virumaa maavalitsus oli siis Virumaa maavalitsus.

*Lääne-Virumaa kõige tuntumad nimed olid 2013. a. olid  poistel Rasmus ja tüdrukutel Lisandra.

*Maavalitsus tegeleb pereliste asjadega nagu sünd, surm, abielu jne

Üleüldse oli tore hariv õppekäik.

Roger Laiõun ja Henri Kimsen, 5.e klass



Tartu Tähetornis
Käisime 5. novembril  4.a, 4.b, 4.c, 4.d ja 5.a klassiga ekskursioonil Tartu Tähetornis. Buss väljus kell 8.30. Tegime enne Tartut söögipeatuse, sest kõigil oli kõht tühi. Jõudsime Tartu Vanemuise teatri ette, kogunesime rivvi ja hakkasime minema Toomemäele. Teel nägime kahe kirjaniku kuju – Wilde ja Vilde. Läksime kõrgest trepist üles Toomemäele.
Toomemäel nägime astronoom Struvele püstitatud mälestusmärki, Inglisilda ja Kuradisilda, tegime pilti. Järsu mäenõlva sees oli restoran Püssirohukelder. Siis läksime Tähetorni.
Esimene programm oli „Päikesesüsteem“.  Pidime igaüks panema päikesesüsteemi mudeli  õigele orbiidile ühe taevakeha. Mina panin Saturni. Mulle meeldis, mida  giid rääkis planeetidest, nende tiirlemisest ja pöörlemisest, asteroidide vööndist. Oskasime anda giidi küsimustele arukaid vastuseid.
Edasi läksime esimesele korrusele, kus toimus programm „Päikese liikumine taevas“. Täitsime töölehe, võisime näitust vaadata ja eksponaate katsuda.
Saime ronida ka torni ülemisele  korrusele, kus oli väga vana ja uhke teleskoop. Kõndisime torni rõdul, kust oli ilus vaade linnale.
Enne äraminekut uurisime esimesel korrusel  tähtkujusid. Tähtkuju nimega  nupule vajutades tekkis taevalaotusele tähtkuju.
Tartus oli tore ja õpetlik.
Reno Aavast

4.d klass

                                       Õppeprogrammid Jääaja Keskuses

14. novembri  hommikul istusid 5.b ja 5.e õpilased bussi , et minna tutvuma Jääaja Keskuse õppeprogrammidega. Keskuses oli kolm korrust- enam kui 2200 m2 näitusepinda täis lugusid jääaegadest maailma ajaloo taustal ning inimestest imelises muutuvas looduses.
                 Esimesel  korrusel oli näitus- Jääaeg ja jää ajas. Nägime mammuteid, ürghirve ja koopalõvi. Teisel korrusel oli ekspositsioon teemal- Jääaja jäljed Eestimaa pinnal. Oli näha erinevaid loomi, taimi ja puid, kes elasid ja kasvasid sellel ajal. Kolmandal korruse näitus oli teemal- Kas tulevik sõltub meist? Tekkis küsimusi, et kas on põhjust karta, et tuleb uus jääaeg või mis on meie kõigi roll kliimamuutustes ja mida saame teha, et meie ökoloogiline jalajälg oleks võimalikult väike. Õppeprogrammi jooksul täitsime mitmeid töölehti.
 Peale keskuse külastust suundusime Emajõe äärde. Kuna olime loodusõpetuse tunnis käsitlenud jõe teemat, siis jätkasime seda arutelu veel siingi.
Peale huvitavat ekskursiooni alustasime sõitu kodu poole.
Taavi Pärnamets
5.e


Kuidas 5.a klass aulas politseinikuga kohtus...
Reedel, 07. novembril kohtusid 5.a klassi õpilased aulas Aleksander Lepikuga Rakvere Politseijaoskonnast. 

"Meie kooli tuli politseinik. Ta oli mu ema klassivend. Ta on politseinik ja piirivalvur. Me tegime koos temaga arvutis pilte ja mänge. Pildid olid ägedad." 
Artur
"Politseinik näitas meile pilte piirivalvelaevadest ja narkokoerte tegutsemisest. Pärast seda tegime näotuvastamise mängu. See oli ilgelt imelik, kuidas inimesed oma näod ära on muutnud." 
Kevin
"Mulle meeldisid pildid ja mäng, mis me mängisime. Me saime temalt ka pastakad." 
Elisabeth
"Kui me saali läksime, nägin politseinikut. Kui ta hakkas rääkima, oli see vahepeal igav. Kui ta ära rääkis, näitas ta meile pilte. Need olid lahedad. Kui ta natuke juurde rääkis, oli veel parem. Seal olid paadid, laevad, autod, lennukid, helikopterid. Sellel politseinikul oli ilus pintsak ja tal oli palju märke. Mulle meeldis eriti lõpp, sellepärast, et ta jagas pastakaid kõikidele. Mulle meeldis see päev.
Kaialy

"Me kohtusime Aleksander Lepikuga. Ta rääkis meile oma tööst. Ta on piirivalvur. Me nägime pildi peal valvepaate. Mängisime ka tuvastamise mängu. See oli lõbus. See oli väga tore tutvus." 
Keven
"Politseinik rääkis oma tööst - kuidas piiri kaitstakse. On olemas merepiir ja maapiir. Piirivalve valvab neid. Piirivalve päästab ka inimesi, kuna neil on kaatrid ja laevad. Mulle meeldis see nägude tuvastamise mäng." 
Hans Erik
"Kui kohtusime politseinikuga, rääkis ta oma tööst. Ta töötas politseinikuna. Me mängisime ka nägude tuvastamise mängu. See oli väga lõbus. Ma tahaks ka kunagi politseinikuks saada." 
Käroly


Kuidas 4. klassid Tartus käisid?
Kolmapäeval, 5. novembril sõitsid 4. klassid kahe bussiga Tartusse. Meiega ühes bussis oli koos 4.c klass.
Kõigepealt külastasime Eesti Põllumajandusmuuseumi. Seal õppisime, et lina on taim ja ka väga hea riie. Kui lina õitseb, siis see sinetab nagu meri. Linataimest linast riiet saada on pikk ja vaevaline töö.Saime ise linatöid proovida ning töövahendeid katsuda. Hiljem muuseumis sõime maitsvaid linaseemneküpsiseid.
Pärast sõitsime edasi Tartu. Enne tähetorni käisime ka Tartu Ülikooli juurde, kus tegime pildi nendest õpilastest, kes arasid, et kunagi nad õpivad selles ülikoolis. 
Tähetornis õppisime juurde palju uut Päikesesüsteemiga.

 Saime ise uudistada 102-aastast läätseteleskoopi ja uurida erinevaid taevakehasid. Prorgammi tegid lõbusaks erinevad mängud.
Koju sõit laabus meil edukalt. Olime kõik väga väsinud, aga väga rahul.


Jüri Beldmann, 4.a klass





Mulle meeldis sõit väga. Algul käisime muuseumis, kus näidati, kuidas linast tehakse kangast ja piimast võid. Kõigil oli võimalus lina töödelda. Pärast sõitsime observatooriumisse. Seal räägiti meile planeetidest ja tähtedest. Kogu sõit meeldis mulle.


Nikita Kalinin, 4.c klass



Me sõitsime klassiga Tartusse. Algul olime põllumajandusmuuseumis. Seal näidati meile, kuidas vanasti töödeldi lina, et saada niiti ja teha kangast. Pärast me saime ise seda proovida. Hiljem me sõitsime observatooriumisse. Seal räägiti meile linnuteest ja kõigest, mis on seotud kosmosega. Mulle väga meeldis!

Nastassija Alkhimionok, 4.c klass



Mulle väga meeldis see sõit. Mulle kõige rohkem meeldis põllumajandusmuuseum. Seal meile räägiti lina töötlemisest. Teises muuseumis, mida nimetatakse observatooriumiks, oli palju teleskoope ja meile räägiti kosmosest.

Aleksandra Kovaljova, 4.c klass



Mulle väga meeldis sõit Tartusse. Algul me olime põllumajandusmuuseumis, kus me töötlesime lina ja valmistasime jahu. Veel vaatasime filmi vana aja põllutöödest. Pärast sõitsime observatooriumisse, kus me mängisime mängu, õppisime planeete tundma. Ekskursioonijuht rääkis meile kosmosest, näitas vana gloobust, erinevaid teleskoope. Mulle väga meeldis ja ma tahaks sinna veel minna.

Anastassija Boldin, 4.c klass



Algul me sõitsime põllumajandusmuuseumisse. Seal näidati, kuidas kasvatati ja töödeldi lina. Seejärel me saime ise võimaluse töödelda lina. Muuseumis oli palju huvitavat. Seejärel me sõitsime observatooriumisse, kus me õppisime tundma planeete, vaatasime teleskoope. Giid rääkis meile tähtedest ja galaktikatest. Kõike seda saime näha suurel ekraanil. Ekskursioon oli väga õpetlik.

Lusija Boldin, 4.c klass




 

1. b klass Rakvere Politseijaoskonnas

Mulle meeldisid politseikoerad. Nende nimed on Nacho ja Šaakal.
Kaisa Ke
Mulle meeldis politseikoer ja politseiauto.
Julia
Mulle meeldisid politseikoerad. Me nägime vangikonge. Seal haises.
Adele
Me nägime vangikongi. Mulle meeldis jõusaal. 
Laura
Mulle meeldisid politseikoerad. Seal oli jõusaal. Mulle meeldis eriti maadlusruum.
Egle
Mulle meeldis koeri vaadata ja mõõta lasketiiru pikkust. Me nägime politseiautot ja saime seal sees istuda. Me käisime jõusaalis ja maadlusruumis.
Anni Liis
Me nägime, kuidas koer hüppas onule kõhtu ja onu kukkus pikali.
 Roger
(Õpetaja täpsustus: politseikoerale anti peremehelt käsklus pätt kinni püüda, teine politseinik mängis pätti.)
Mulle meeldis, et saime mälestuseks kuulikesta. Tahaksin veel minna!
Martin


KIUSAMISEST VABA KOOL - sõprusklassid 1.b ja 4.a 
Et koolis ei oleks kiusamist ega norimist, otsustas meie klass saada sõpradeks 1.b klassi õpilastega.
Nii me  29. oktoobril külastasimegi 1.b klassi. Tanel tutvustas väikestele, miks me nende juurde tulime ja pärast otsis iga suur endale väikese sõbra- kes ühe, kes kaks, kes kolm. Meil olid kaasas pisikesed kingitused, mis pidid tegema magusaks meele ja ka keele. 
Kui olime väikesed sõbrad leidnud, läksime kõik üheskoos aulasse. Suured ja väikesed tutvustasid ennast üksteisele. Mängisime veel tutvumismänge, et nimed paremini meelde jääksid. 


Õpetasime väikestele sõpradele vana eesti mängu "Taaler". 
Päeva lõpus lugesime üheskoos päevatervituse salmi ja kutsusime pisikesi reedel koos meiega tammeparki rajama.

Oma ürituse lõpetasime ühise sooja kalli või sõbraliku plaksuga.
Tore, kui väikestel on suured ja suurtel on väikesed sõbrad. Nii on kõigil hea ja turvaline koolis olla!
Autorid: Ann-Marii ja Jüri 4.a


VIII Väikesa  lava  teatrifestival Kundas

17.- 18. oktoobril toimus Kundas VIII Väikese lava teatrifestival. Rakvere Gümnaasiumi Sõnakunstiring osales seal 7-ndat korda. 3.a klassi trupp esines etendusega "Memme Musi" 
ja 6.b klassi trupp etendusega "Koll Kalli".

 1.veerandi lõpus nägid neid etendusi ka meie kooli 1.klasside õpilased. 

6.b klassi trupp sai Väikese karu peapreemia. Mikk Viermann ja Miko Meiner 3.a klassi trupist said oma siil-politseiniku rolliga eripreemia. 

Marleen Niitväli 3.a klassist kirjutab nii: lahe disko. Mõnusad etendused. Rasked ja kerged mängud. Soojaks tegi hommikvõimlemine. Maitsvad toidud.



Tore päikseline päev Eesti Piimandusmuuseumis ja Sassi jaanalinnutalus


29.oktoobril läksid 2.a  ja 3.a  klassi õpilased õppekäigule Järvamaale. Külastasime Eesti Piimandusmuuseumi Imaveres. Saime ettekujutuse piima kogumisest ja töötlemisest vanasti. Teame, mis on meierei ja koorelahutaja. 


Programmi lõpetas kodune jäätise valmistamine. Tegime jäätist vahukoorest ja kondenspiimast. 

Küll oli magus!

Kõht täis, sõitsime edasi Sassi jaanalinnutallu. Meid võttis vastu väga vahva peremees. Tutvusime lähemalt emuga ja  jaanalinnuga. Meie nüüd teame, mis värvi on isane jaanalind ja miks. Kas sina ka tead?
Nägime ka väiksemaid kodulinde ja papagoisid, merisigu ja küülikuid. Eriti vahva tegelane oli 11-kuune orav, kes oli väga uudishimulik ja soovis talvevarusid täiendada. Õnneks viisimegi sinna tallu pooled meie kooli õpilaste korjatud tammetõrudest. Midagi jääb oravapoisile ja ülejäänud lähevad metsanotsudele.
Soovitame neid kohti külastada ka teistel õpilastel!

2.a ja 3.a klass

 RAAMATUKOGUTUND
9.oktoobril toimus meil raamatukogutund Lääne-Virumaa Keskraamatukogu arvutiklassis, kus raamatukoguhoidjad Marju Saluste ja Kaie Onton tutvustasid veebipõhist raamatukoguprogrammi URRAM. Selle programmi abil saab kasutada paljude Eesti raamatukogude teenuseid interneti teel, otsida vajaminevat teavet ja broneerida lugemisvara.
Raamatukogutund on huvitav ja teadmisi andev.

Robin Kütt 5.e






                                        Metsaga sõbraks
13. oktoobril käisime koos 3.a klassiga Sagadis, et saada metsaga sõbraks.

Alguses mängisime peitusemängu, pidime otsima maast ja põõsastest nöörijuppe.

Siis läksime looduskooli, kus nägime maailma suurimat käbi, mis kaalus 1 kg.

Jutustasime erinevatest puudest.

Pargis mängisime täringumängu, kus tuli otsida ja lahendada ülesandeid loodusest.
Lõkke ääres grillisime vorste ja vahukomme, jõime sooja teed.

Pärast läksime metsamuuseumi, kus nägime topisloomi. Neid oli palju. Otsisime piltide järgi puude all kasvavaid väiksemaid taimi ning puudel elavaid putukaid. Uudistasime liblikate näitust.
Sõitsime bussiga metsa. Jalutasime koprarajal, nägime kopratammi.

Seejärel sõitsime Rakverre tagasi.

Helena Mägi  3.b klass



RAAMATUKOGUTUND


1.B KLASS KÄIS LÄÄNE-VIRUMAA KESKRAAMATUKOGUS ÕPPEKÄIGUL. LASTE MÕTTED RAAMATUKOGUTUNNIST:

ME KUULASIME MUINASJUTTU „KULTUURNE HUNT“. TEGIME NUKUTEATRIT JA MÄNGULOOMADEL OLID VÄIKESED RAAMATUD, MIDA NAD SAID LUGEDA. KORRAKS RIKKUSIME RAAMATUKOGU REEGLEID JA MÖIRGASIME KÕVASTI NAGU HUNT MUINASJUTUS. ME SAIME TEADA, MIDA TOHIB RAAMATU VAHELE PANNA JA MIDA EI TOHI. ME NÄGIME KATKISEID RAAMATUID. ME SAIME TEADA, ET RAAMATUT EI TOHI NÄTSUTADA. ME NÄGIME ERINEVAID RAAMATUID SUURTELE JA VÄIKESTELE. RAAMATUID ON VÕÕRKEELTES KA. RAAMATUGA EI TOHI LIHTSALT RAAMATUKOGUST VÄLJA KÕNDIDA, SELLE PEAB LAENUTAMA. ME SAIME TEADA, ET LAENUTADA EI SAA ILMA KAARDITA. TEGIME VAHVA LIFTISÕIDU. RAAMATUKOGUS SAAB LAUAMÄNGUDEGA KA MÄNGIDA JA MUINASJUTUNURGAS ON SALALAEGAS. SEAL EI OLE AINULT JUTURAAMATUD. RAAMATUKOGUS ON VAHVAD TÄDID, ARVUTIRUUM, LUGEMISTUBA. NÄGIME PITSA- JA SPAGETIKUJULISI RAAMATUID. RAAMATUKOGUS PEAB VAIKSELT OLEMA, SEST RAAMATUD TAHAVAD PUHATA JA TEISED KÜLASTAJAD TAHAVAD RAHULIKULT LUGEDA.


1.B KLASSI ÕPILASED




Mine metsa 2014!
Oli ilus ja üllatavalt  soe septembrikuine sügishommik, kuid tunde ei olnud. Selle asemel  toimus Tammikus üritus ,,Mine metsa, 2014 !“, mille korraldas meie klass 5.E ja 3.A.

Ürituse alguseks pidid algul nooremad ja hiljem vanemad klassid kogunema Okaskrooni mälestusmärgi juurde. Õpetaja Marina jagas igale klassile punktilehe. Siis liikusid klassid määratud punktide juurde, kus meie klassi õpilased andsid neile, kas küsimuselehed või ülesande, näiteks mõistatuse või numbrimängu. Kui kõik ülesanded said läbi tehtud, siis pidi viimasele punktile andma ära oma lehe. Leht kontrolliti ära ja nii selgusid parimad klassid.



Korraldajad ja ülesanded:



Klassipilt „Tere, sügis!“ – Kristi-Liis, Toomas-Ott ja Kerli

Teraviljade tundmine – Kristjan ja Markus L.

Numbrimäng – Holger, Kalver ja Markus K.
Mõistatused – Henri ja Roger

Täpsusvise – Taavi, Kenth ja Brent

Viktoriin – Emily ja Eleriin

Puude kõrguse määramine– Robin ja Janar

See üritus oli väga huvitav ja hariv. Kõik klassid jäid vahva sügispäevaga rahule ja meie klassile oli see enda proovilepanek nii suure ülekoolilise ürituse korraldamisel.




Roger Laiõun

5.e klass



Tore päev pealinnas

Oli ilus päev ja me suundusime klassiga  Tallinna .Kavatsesime minna Estonia teatrisse ja Energia Avastuskeskusesse.


Pidime minema vaatama ooperit ”Prints ja kerjus”. Kuna see oli meil ka

klassivälises kirjanduses lugeda, siis oli õpetaja selle etenduse broneerinud meile juba kevadel.


Jõudsime kohale oodatust varem. Saime tund aega uurida Estonia ooperimaja. Ooperis saime teada vana aja kommetest, karistustest ja elust. Etendus oli tore ja mulle väga meeldis.


Raamat oli hoopis teistsugune, aga ikkagi oli neid tore võrrelda.


Peale seda suundusime Energia Avastuskeskusesse. Alustuseks

näidati meile, kuidas teha toas äikest. Veel saime proovida ja  oma kehas tunda

staatilist elektrit.


Veel saime umbes tund aega uurida põnevaid leiutisi ja aparaate. Minu lemmik

oli peeglituba.


Lõpupoole olime kõik kohvikus ja sõime jäätist. Kuid ikka oli aeg minna koju nagu alati. Suundusime bussi ja alustasime koduteed.


See oli tore ja lõbus päev. Järgmine päev koolis meenutasime kõik seda imetoredat päeva .


Eleriin Koort


5.e klass








                                      Otsi Otti!

Eelmise õppeaasta maikuu lõpus  said 2.b ja 2.a klassi õpilased õpetaja Marge käest teada, kuidas käituda, kui oled metsa eksinud. Selle õppeaasta septembris viis õpetaja Marge nüüdseks juba 3.a ja 3.b klassi õpilastele Palermos läbi ka praktilise koolituse.
REEGLID:
1. Kallista puud. Et eksinud laps ei jookseks mõttetult ringi, vaid jääks paigale. Puu on talle kaaslaseks, kuni teda leitakse.
2. Ole kuuldav ja nähtav. Metsa all olevast materjalist teha ohumärke, mida märkaksid juhuslikud möödujad, otsijad, helikopter ja haistaksid koerad.
3. Hoia sooja. Kuidas istuda ja olla, et oleks soojem. Kui laps peab kauemaks metsa jääma, siis kuidas ehitada onni.





                                           


Seenelkäik
Metsa seenele! Auuu! Auuu!

15.septembril käisid 2.a  ja 3.a klassi õpilased Oandu metsades seenel. 

Avastasime sügist, märkasime loodust, korjasime seeni. Leidsime 10 erinevat liiki söögiseeni: punapuravikke, männiriisikaid, kaseriisikaid, kivipuravikke, pilvikuid, kitsemampleid, kasepuravikke, lambatatikuid ja suure sirmiku. Mürgistest seentest leidsime punase kärbseseene, panter kärbseseene ja vöödikuid.

Leidsime ka marju. Mättal punasid pohlad ja suu tegid siniseks mustikad. 

                                           Mmmmm!


Õppeaasta 2013/2014

2.b ja 2.c klass õppeekskursioonil Tallinnas. 
9. mail käisid 2.b ja 2.c klass Tallinnas. 
NUKU muuseumis nägime erinevaid nukke, mis on pärit Nukuteatri lavastustest. Arvuti abil saime vaadata videosid etendustest ja nukke liikuma panna. Tegime jalutuskäigu Tallinna vanalinnas. Pärast külastasime loomaaeda, kus uurisime zookooli töölehtede abil Eesti loomi.






3.a klass Eesti Politseimuuseumis 

Külastasime kolmapäeval, 7. mail Eesti Politseimuuseumi. Meile tutvustati programmi "Jalgratturi ABC".
Saime teada ja tuletasime meelde palju olulist infot:
 - jalgrataste ajalugu - alguses olid rattad puidust, vankriratastega ja ilma piduriteta;

- leiutaja, kes leiutas pedaalidega ratta, läks vangi, sest tema rattal puudusid pidurid ja ta sõitis ühele naisele otsa;

- tuletasime meelde, mis on ratta küljes kohustuslik (seadusega määratud) ja mis on vajalik mugavaks ning turvaliseks sõiduks;

- kiiver on kohustuslik lastele, aga väga oluline ka suurele inimesele. Kiiver võib päästa inimese elu.
- kui toorel munal on kiiver, siis kukkudes jääb ta terveks. 

Programmi lõpus saime meisterdada endale jalgratta lipu ja mälestuseks toredad jalgratturi kleepsud.



Metsamuinasjutt

3.b ja 3.d klass käisid 14. märtsil Oandus, kus toimus Sagadi Looduskooli õppeprogramm „Metsamuinasjutt“.

Metsaretkel  kuulsime, mis on metsas muinasjutulist, salapärast. Teeristil valisime õiget teed, soovisime salasoove. Leidsime „sajajalgse“ mahalangenud puu ja 6 kokkukasvanud kaske, millest iga 3.d õpilane sai ühe puu kallistamiseks ja salasoovi mõtlemiseks. Giidi karupoiss rääkis meile huvitavaid lugusid. Vaatlesime hilistalviseid pohli, mustikaid, kanarbikku, samblaid ja samblikke, vaigutatud puid, karu ja põdra kraabitud puid.

Looduskooli majas olid meid ootamas käpik- ja näpunukud ning loomamänguasjad, nendega etendasime metsamuinasjutu loomade talvisest elust. Tuletasime meelde, kes loomadest talvel magavad, kes on kelle vaenlane, millest loomad toituvad, kus elavad.

Lõkkeonnis küpsetasime viinereid ja jõime teed.

Kojusõit pisut viibis, kuna buss läks katki. Viimane koolipäev enne kevadist vaheaega oli  huvitav ja õpetlik. Tore oli koos sõpradega metsas käia ja metsamuinasjuttu vesta.




3.d mõtteid Oandu õppekäigust

Metsas nägime puid, mida karu oli kraapinud ja kus põder oli ennast süganud. Looduses käimine oli väga hariv ja põnev. Saime teada palju huvitavat loomade elust talvel ning tegime näidendit.
Reno Aavast
Sain teada, et jänesel on hea kuulmine ja nägemine, pea külgedel olevate silmade tõttu näeb ta ka selja taha. Toimus etendus loomade elust talvel. Mina sain etenduseks kotist orava ja rebase. Oandul käik õpetas, et loomade elu talvel on raske.
Ingo Nirgi
Nägime puud, mida suur karu oli kratsinud. Seda nimetatakse oma piirkonna märgistamiseks. Kuulsime rähni toksimise häält. Mulle meeldis Oandul.
Kätlin Veerme
Sain teada, kuidas loomad talvel elavad ja millest toituvad.
Revon Kuusik
Peale metsaretke tegime lõket. Saime ise viinereid küpsetada. Siis läksime loodusmajja. Võtsime kaks looma ja tegime nendega etendust. Mul oli kaks põtra. Etendus oli loomade elust talvel. Mulle meeldis see päev looduses.
Christopher Kukk

4. KLASSIDE VASTLAPÄEV

4. märtsil, vastlapäeval,  pärast neljandat tundi sõitsid 4. klassid lustima Arma ratsatallu Rutja rannakülla.
Noor ja tegus taluperenaine tutvustas meile talu erinevaid hobusetõuge, hobuste  erinevaid tegevusi, nende hooldamist, toitmist, teraapiat ja ratsutamiseks vajaminevast riietust.
Reega küll sõita ei õnnestunud, aga hobusevankriga said kõik lapsed vastlasõidu tehtud.
Toimus kombineeritud takistusrada maneežis ja huvitav maastikumäng ratsatalu ümbruses.
Vastlapäeva lõpetuseks pakuti oma talu vastlakukleid ja kuuma teed.
Olime küll natuke porised, aga toreda päevaga väga rahul.


Markus Kudi, 


4. e klass


2.b, 3.b ja 3.d käisid Tartus

Kolmapäeval, 05 märtsil käisime 2b, 3b ja 3d klassi laste ja klassijuhatajate Aime, Ly ja Üllega Tartu Vanemuise teatris Disney ja Cameron Mackintoshi muusikali „Mary Poppins“  vaatamas. 
Meid oli kokku väga palju, aga mahtusime kenasti suurde bussi ära ja paar kohta jäi veel ülegi. Ainult mõned üksikud lapsed jäid kooli tundidesse, sest olid seda etendust juba varem näinud. Teadmiseks, et nimetatud muusikal esietendus 2011 aastal ja seda on  mängitud juba üle kahe aasta nii Tartus kui ka Tallinnas.



Sõit Tartusse on pikk ja seepärast startisime kooli hoovist juba kell 9.00. Jõudsime Tartusse ligi tund enne etenduse algust ja see oligi tore, sest õues oli tõeliselt kaunis päikesepaisteline ilm ning meil oli aega enne teatrimajja sisenemist õues paar pilti teha. Saime ka rahulikult ilma järjekorras seismata riided riidehoidu anda, kava osta, kohvikus käia ja muidu majaga tutvuda. Meie isetkohad olid rõdul ja kõik leidsid kenasti oma kohad ülesse ning mulle tundus, et vaade oli sealt hulga parem kui saalist.
Muusikal oli sellest, et idatuul tõi Bankside perekonda Kirsipuude alleele uue lapsehoidja, ülimalt edeva, eneseteadliku ja maagiliste võimetega Mary Poppinsi. Bankside võsud Michael ja Jane satuvad koos temaga uskumatutesse seiklustesse. Paraku jääb Mary üksnes nii kauaks, kui tuul pöördub … Nimiosa mängis Hanna-Liina Võsa. Oli palju muusikat, tantsu ja ei puudunud ka tulevärk. Muusikal oli eesti keeles, inglise- ja soomekeelsed subtiitrid jooksid lava üleval ääres. Kahe vaatuse vaheajal käisid osad lapsed kohvikus ja osad lapsed uitasid niisama ringi.


Teatrist jalutasime Eesti Postimuuseumisse, kus meid juba oodati. Giid andis meile lühiülevaate Eesti postiametkonna erinevate ajaperioodide töödest. Seejärel hakkasid lapsed väikestes rühmades ülesandeid lahendama: nad said tindi ja sulega kirja kirjutada; kirjaümbrikut voltida; telefonikabiinis jutte ja lugusid kuulata ning anekdootülesannet lahendada jpm. Aeg möödus muuseumis ruttu ja jäi veel puudugi.


Enne kojusõitu jõudsime käia veel Tartu Ülikooli juures, Raekoja platsil ja seal oleva viltuse maja juures ning teha tiiru Emajõe sillal. Seejärel  kiirustasime bussi peale. Kuigi päev oli pikk ja väsitav, oli see täis vaid positiivseid emotsioone, sest nii kombeka ja rahumeelse seltskonnaga on lausa lust väljasõitudel käia.


3.b klassi lapsevanem  Marina Kuntro

Laste arvamused reisist:
Tartus meeldis väga! Lahe oli! Kõige rohkem meeldis postimuuseum. Sain lõpuks koos poistega olla. 
(Indrek Parts, 3.b )
Tartusse minek oli supermõte, kuid eriti meeldis mulle postimuuseum.
(Markus Jõgi, 3.b)
Etendus oli nii lahe, et võiksin seda veel ka kolmandat korda vaatama minna.
(Madli- Riin Veski, 3.b)
Me jalutasime Tartus ka natuke aega ringi. Me nägime Emajõge voolamas. See oli tore päev.
(Berit Saar, 3.b )
Me läksime ka sellest koolist mööda, kust poisid läksid vabadussõtta. 
(Agne Pillesaar, 3.b)
Tartu raekojaplatsil nägime suudlevate tudengite kujuga purskkaevu. Nägime poja ja isa skulptuuri. Käisime ka Emajõe ääres kaarsillal. Mulle meeldis Tartus väga.
(Reno Aavast, 3.d)
Mary Poppins oli tore tegelane, kes kasvatas lapsi ja võlus igasuguseid asju.
Linnas jalutades nägime viltuvajunud maja, kaarsilda ja Emajõge.
 (Kätlin Veerme, 3.d)



Meile meeldisid kõige rohkem Mary Poppins ja lapsed. Teised tegelased olid ka vahvad. Muusika ja tantsud olid lausa superilusad. Põnev oli, kui kujud ellu ärkasid. Jäime etendusega väga rahule.
(Mirell Ismael, 2.b)



Mitteformaalne õppimine

6.märtsil toimus koolis mitteformaalset õpet tutvustav treening, kus osalesid 7.c, 8.c ja 9.d klassi õpilased. Juhendajad olid meie juurde sõitnud väga erinevatest Eestimaa paikadest. Meid jagati rühmadesse ja me mängisime erinevaid mänge, lahendasime erinevaid olukordi. Näiteks meile anti ette hulk asju ja me pidime leiutama neist vahendi, mis aitaks aknast alla visatud munal terveks jääda. Me saime sellest treeningust teada, et mitteformaalne õpe on väga lahe.

9.d klass







Sagadi Looduskoolis


6.märtsil käisid 1.a ja 2.a klass Sagadi Looduskoolis. Matkasime koprarajal, kuulasime loodusehääli, märkasime kevadet ja tutvusime loomade karvkatetega. 2.klass vastas ka viktoriini küsimustele. Oli tore päev.





Päev Viljandis


4.a, 5.a ja 5.b klassid käisid esmaspäeval, 17. veebruaril Viljandis. Esmalt tutvusime Viljandi linnaga, nägime kirikuid, ordulinnuse varemeid ja Viljandi järve.





Seejärel läksime Pärimusmuusika Aita, kus meile tutvustati rahvapille (torupill, kannel, viiul, vilepill, parmupill jne). Kuulasime pillimängu ja laulsime regilaulu. Siis tutvustas giid meile maja ja näitas ruume, kuhu tavakülastajad muidu ei satu. Pärast ekskursiooni nautisime kohvikus lõunasööki.









Siis hakkas lähenema õppekäigu tippsündmus. Giid tutvustas meile Ugala teatrit. Käisime lava peal ja lava taga, proovisime kostüüme, piilusime grimmiruumi, nägime rekvisiite ja dekoratsioone ning suurt arvutit, mis tehnilise poole eest hoolitseb ning vaatasime üle ka keldrikorrused.









Kell 18.00 algas muusikal "Arabella", mis oli hoogne ja huvitav etendus väga heade näitlejatega. Meil oli sündmusterohke ja põnev päev!






Meie päev Tallinnas
  
Oli ilus hommik. Tegime ära oma esimesed kaks tundi, siis saabus buss ja hakkasime sõitma Tallinna poole.
Bussisõit kulges kenasti ja üsna  kiiresti jõudsime Estonia teatri ette. Seal läksime sisse ja andsime üleriided ära. Käisime piletikontrollist läbi ja läksime teatriga tutvuma.
Kuna me jõudsime kohale veidi varem, siis oli meil aega vaadata seinal olevaid ooperi- ja balletisolistide pilte, lisaks ka martsipanist maja. See oli Estonia teatri algne makett, mille kinkis teatrile 100-daks sünnipäevaks kommivabrik Kalev.
 Etendus algas avamänguga ooperist"Carmen", jätkus lauluga ooperist" Trubaduur". Meile tutvustati eri pillide kõla: kuidas helisesid keelpillid, vaskpuhkpillid ja puupuhkpillid. Neist kõige põnevamad olid löökpillid. 
Edasi vaatasime balletist "Luikede järv" väikeste luikede tantsu. Valged luiged tumedal laval mõjusid väga säravalt.
Järgnes "Kasside duett", kus kogu sündmustik anti edasi kasside mjäugumise kaudu. Suurt osa mängisid selles lauljate häälega edasi antud emotsioonid ja kehakeel.
Sellele järgnes teatri dekoratsioonuste näitamine. See oli lavatrikk, millega näidati, kuidas teatris saab korraga mängida erinevaid situatsioone nii õues kui toas.
 Järgnevalt tutvustati aparaati, millega saab näha laulja häälepaelu laulmise ajal. Häälepaelu vaadatakse aparaadiga, mille nimi on larüngoskoop. Selle leiutas laulja ja vokaalpedagoog Manuel Garcia.
Etenduse lõpetas laserharfil mängitud katkend Carl Orffi kantaadist "Carmina Burana". Laserharf koosneb laserkiirtest, mida katkestades teebki pill häält. Seda elektroonilist pilli mängis Tiit Kikas.
Edasi läksime Eesti loodusmuuseumi. Seal tehti meile põnev mikroskoobitund, kus saime vaadata amööbi, viburlast ja kinglooma. Tegime ise sibula pealiskoest preparaadi, et vaadata rakke. Pärast saime natuke vaba aega eksponaatide vaatamiseks.
See oli väga tore ja hariv päev.





Kristjan Tropp 4.e





Õpetajate õppekäik Kiviõli I Keskkooli
Andrus Kivirähk on kirjutanud, et inimene peab olema õppimisvõimeline, mitte nagu känd („Mees, kes teadis ussisõnu“, 2007).  Meie kooli õpetajad ei ole mingid kännud ja tahavad saada uusi ideid ja kogemusi. Seetõttu võtsimegi ette õppereisi Ida-Virumaale.
5. veebruaril sõitsid 24 meie kooli nooremate klasside õpetajat külla Kiviõli I Keskkoolile (http://www.kivioli1.edu.ee/). See kool on tunnustatud „Ettevõtlik kool“ ja saanud vastava baastaseme  (http://www.evkool.ee/). Koolis võeti meid soojalt vastu, turgutati kohvi ja soojade pirukatega. Aitäh kokale!
Kuulsime ja nägime, mida põnevat on Kiviõli eesti kooli õpilased ja õpetajad ette võtnud. 1. klassi õpilased laulsid meile ja ilmestasid oma etteastet enda tehtud muusikariistadega. Kuulsime ka 2., 3. ja 8. klasside projektidest. Kiviõli koolipere arvab, et sellised projektid on õppimine läbi tegevuse. Õpilased on Kiviõli koolis korraldanud näiteks koridorinäidendeid, raamatupoodi, koolikohvikuid, muinasjutuvahetunde. Saime palju häid mõtted.
Kiviõli kooli uusim projekt on suunatud ettevõtlikele lapsevanematele. 10. klassi kaks õpilast teenivad oma ühe inglise keele kursusehinde välja hoopis erilisel moel. Nimelt annavad nad kaks korda nädalas inglise keele algtaseme tunde ettevõtlikele lapsevanematele, kes soovivad oma keeleoskust parandada.
Vahelduseks kuulamisele pandi meid ka ise tegutsema. Meisterdasime rühmades etteantud vahenditega sõbrapäeva kommipaki. Tuli välja, et Rakvere Gümnaasiumi õpetajad on nii loovad, et parimat kommipakki välja selgitada oli võimatu.
Saime kinnitust, et oleme õigel teel ja tegutseme selle nimel, et meie õpilased oleksid ettevõtlikud ja vastutustundlikud.  Soovime, et õppimine oleks huvitav ja põnev ning paneks silmad särama kõigil – õpilastel, õpetajatel ja ka vanematel.
Meie lugupidamine ja tänu Kiviõli I Keskkoolile meeldiva vastuvõtu ja sisukate ideede eest!











Betti Alverile pühendatud 9.luulepäevad "Tuulelapsed"

24.- 25.jaanuaril toimusid Jõgeval B.Alverile pühendatud luulepäevad "Tuulelapsed". Sõnakunstiring 5.b klassi õpilased osalesid seal esmakordselt. Esimesel päeval vaatasime üle Eesti kohale sõitnud truppide etendusi ja esinesime ise luuleetendusega "Lõbusaid värsse Poolamaalt". Õhtul oli õpilastele pidu-disko. Laupäeval toimusid õpitoad, mida juhendasid Viljandi Kultuurikolledzi 1.kursuse tudengid. Festivali lõpetas Vanemuise tutvustav etendus ooperist. Oli väga huvitav ja põnev ettevõtmine. Saavutasime ka mõne preemia:
Kert Pärnamets- näitlejapreemia
5.b klassi sõnakunstiring- hoo ja lusti eripreemia
Jana Sillajõe- teater Vanemuise eripreemia lustliku teejuhatuse eest Poola lasteluulesse.





Tore õppepäev Wittensteini Ajakeskuses ja  etenduse „Arabella“ ühiskülastus


16.detsemberi külastasime klassiga Paides Wittensteini Ajakeskust. See on vana ordulinnus, kus sai rännata erinevates aegades. Kõigepealt alustasime maa-alusest muinasajast, edasi  liikusime läbi orduaja, kuningateaja, tsaariaja, Eesti Vabariigiaja, okupatsioonideaja ning lõpetasime ajakeskuse kahel kõrgemal korrusel, kus oli eksponeeritud taasiseseisvumiseaeg ning euroaeg. Erinevates ajastutes sai ajastule vastavaid videosid vaadata ja kuulata giidi tutvustust. Kes soovisid said osaleda mõõgavõitluses. Edasi  suundusime Viljandisse.
                Viljandis käisime spordikeskuses söömas, kes sai kiirelt söödud ,võis minna vaatama võrkpalli treeningut. Viljandis oli meil enne etendust veidi aega ja jalutasime jõuluehtes Viljandi vanalinnas. Vaatasime  kuulsaid Viljandi ordulossivaremeid, kõõlusime Eesti tuntumal rippsillal. Jõudsime külastada ka Kondase Keskust.
Kondase Keskus on asutatud 2003. aastal ning loodud, peamiselt naivstliku ja autsaider-kunstiga tegelev  munitsipaalmuuseum. Muuseum on pühendatud Eesti ühele tuntumale naivistile Paul Kondasele (1900-1985). Samas majas on varem tegutsenud ka Viljandi keskraamatukogu , hiljem oli siin Viljandi Linnaraamatukogu.
Päeva lõpetas „Arabella“ etendus Ugala teatris. Etenduse aluseks on Aino Perviku raamat „Arabella mereröövli tütar“ .
 Muusikali teksti ja sõnad on kirjutanud Leelo Tungal ,aga muusika on etenduse tarbeks loonud Olav Ehala. Kel oli soovi neilt autogrammi kavale saada, sel see võimalus ka oli. Muusikali peategelased on Arabella ,keda mängis Maria Soomets , laeva kapten ja Arabella isa Taniel Tina ,keda mängis Hannes Kaljujärv .Etendus oli väga põnev ja lõbus.
Kokkuvõtteks võib öelda, et päev oli väga muljeterohke, alustades uutest teadmistest ajaloo valdkonnas ja lõpetades ilusa muusikalise etendusega.

Robin Kütt

4.e klass










Muusikal "Mary Poppins"

4. detsembril käisid 5A ja 5B klass Tartus Vanemuise teatris vaatamas muusikali „Mary Poppins“. Minul on see raamat pooleli ja see meeldib mulle väga. Oli huvitav teada saada, kuidas on see lugu lavale toodud.
Etendus oli väga lahe. Nimiosas oli kõigile tuntud Nele-Liis Vaiksoo ja tema Mary Poppins oli just selline, nagu ma raamatut lugedes kujutlesin. Kes veel ei tea, siis lugu räägib sellest, kuidas idatuul toob Kirsipuude alleele Bankside perekonda lapsehoidja, kellega koos hakkavad lapsed läbi elama uskumatuid seiklusi.
Kuna tegemist oli muusikaliga, kõlas laval palju laulu ja võis näha palju tantsu. Kaasa tegid Vanemuise sümfooniaorkester, ooperikoor ja balletirühm, samuti ka hulk häid näitlejaid. Minule meeldis kõik, mida nägin. Kel võimalus, minge seda vaatama, aga kel võimalust pole, lugege läbi kindlasti see raamat – P.L. Travers „Mary Poppins“.
Jasper, 5.b klass

Ахтме 13 ноября
Мы всем классом ездили на спектакль в Ахтме. Автобус, в котором мы ехали, был маленький.
Мы смотрели спектакль « Волшебный колокольчик». Действующие лица: принцесса, мать принцессы, ведьма, Петрушка. Спектакль был с играми для детей. Игры были очень интересные. После спектакля проводилась дискотека. В конце мы все вместе посетили бар.
Мне очень понравилась поездка.
Алексей Филатов, 3 c
Ahtme (13.november)
Me sõitsime klassiga Ahtmesse etendust vaatama. Buss, millega me sõitsime, oli väike. Me vaatasime etendust „Võlukelluke“. Seal olid tegelased: printsess, printsessi ema, nõid ja Petruška. Etenduses olid ka lastele mängud. Mängud olid väga huvitavad. Pärast etendust oli veel disko. Lõpus me kõik koos külastasime baari. Mulle väga meeldis see sõit.
Aleksei Filatov, 3.c


Азeри 11ноября
Нам рассказывали о правилах дорожного движения. Проводились интересные испытания с отражателем и без отражателя. В конце учёбы была беседа, об увиденном. В подарок мы получили светоотражатели.
Никита Калинин, 3c
Aseri (11.november)
Meile räägiti liikluseeskirjadest. Tehti huvitavaid katseid helkuritega ja ilma helkuriteta. Õppetöö lõpus oli vestlus nähtu üle. Kingituseks saime helkurid.
Nikita Kalinin, 3.c

 
Картинная галерея 8 ноября

8 ноября мы ходили в картинную галерею. Там была выставка картин художников о спорте. Картины были из разных материалов. Они были смешные и интересные. Я увидела скульптуры из дерева, вещи для занятия спортом.
Потом мы пошли в магазины сувениров. Здесь я увидела игрушки, брелки, одежду с национальным орнаментом, разные вязаные вещи. Я узнала много нового.

Екатерина Машина, 3c

Kunstigalerii (8.november)

8.novembril me käisime kunstigaleriis. Seal oli kunstinäitus spordist. Pildid olid erinevatest materjalidest. Oli naljakaid ja huvitavaid. Ma nägin puidust skultuure, spordivahendeid.
Pärast me läksime suveniiripoodi. Siin ma nägin mänguasju, võtmehoidjaid, riideid, millel olid rahvuslikud ornamendid, palju erinevaid kootud asju. Sain teada palju uut.
Jekaterina Mašina, 3.c






Seene varjus
2.a klass õppis isadepäevaks selgeks näidendi "Seene varjus". Kuna etendus oli tore ja soov seda ka teistele näidata suur, kutsusime vaatama meie kooli 1.klassid ja 2.klassid. Hea sõna levis ja nii käis meid vaatamas ka Rohuaia lasteaia Lepatriinude rühm ning Kadrina lasteaia Sipsik Lepatriinude rühm. Kokku oli meil 8 esinemist.


Kohtumine lastekirjanikega


Käisime klassiga Lääne-Virumaa Keskraamatukogus kohtumas nelja Eesti lastekirjanikuga, kelleks olid Ilmar Trull, Heiki Vilep, Jaanus Vaiksoo ja Jaak Kurmet kirjanikunimega Wimberg.

Nad tutvustasid meile oma loomingut lugedes luuletusi ja Wimberg esitas paar laulu. Laul talvest oli kurblik, sest Wimberg oli selle kirjutanud olles kurvas meeleolus.Ta lisas, et tavaliselt ta ei kirjuta lugusid halva tujuga, kuid see lugu oli erand. Kirjanike loetud luuletused rääkisid loomadest, lindudest ja erinevatest riikidest.

Kirjanikest meeldis mulle kõige rohkem Wimberg, kes tegi kõige rohkem nalja. Eriti meeldis mulle kuidas ta luges muinasjuttu ühe lausega, lihtsalt tegi lühikokkuvõtte. Naljakas oli ka see, et mõni laps avastas autogrammi asemel oma käele kirjutatud sõna lamp või auto.

Tore, et korraldatakse kohtumisi huvitavate ja andekate inimestega. Hea, et neid tutvustatakse õpilastele, sest sageli me teame raamatute autoreid vaid nime järgi. Nad ei ole nii nähtavad nagu lauljad ja näitlejad.

                                                                                                     Brent Janno 4.e klass







SÕBER RAAMAT
  

12.novembril käis 3.b klass vaatamas Tiia Metsa isikunäitust "Sõber raamat". Näitus valmis koostöös Eesti Kujundusgraafikute Liiduga. Sissejuhatavas artiklis on öeldud järgnev: "Näitus "Sõber raamat" räägib raamatumaailma seotusest meie igapäevase eluga. On palju räägitud sõna jõust. Sõnaga võib kiita, laita. Kord  halvasti öeldut on raske heastada, kirjapandu on kestev. Sõnad ei ole raiskamiseks. Raamatuid, meie sõpru peab hoidma."
3.b klassi poisid Indrek, Kris, Markus ja Risto kirjutasid näituse kohta järgmist: "Näitus " Sõber raamat" räägib igapäevaelust. Seda saab seostada sõpruse, vapruse ja raske tööga. Näitus on tehtud taaskasutatud materjalidest nagu kommipaberid, papp jne. Üks töödest on "Ajakell". See  näitab, kuidas mõjub aeg elule. Üks lahe töö on veel " Sõpruskett". See räägib sellest, et kui sõpruskett murdub, siis peab inimesega rääkima.Vahva oli ka elektrooniline raamat " Lohe",  kellel oli kõht väga tühi.
Näitus toimub Linnakodaniku muuseumis. See näitus räägib sõprusest raamatuga, mis annab igaühele elamuse.


Õpetaja Ly ja 3.b klass

PÄRIJATA POLE PÄRANDIT 

On 7. november ja me kohtume täna Kaja Visnapuuga.
Ta rääkis esimesena kuidas on elu muutunud, kuidas vanasti infot saadi, sest siis ei olnud ammugi inimestel internetti. Saime teada, et paljud asjad on seotud kirjaga. Näiteks vöökiri, kindakiri, ajakiri, mütsikiri, seelikukiri ja kampsunikiri.
Rääkisime veel mardi-ja kadripäevast ja selle kommetest. Kui sa ei andnud Martidele ja Kadridele meenet, tegid nad pahandust, nagu näiteks puuriida ladumine ukse ette. Kuulasime ka ühe pika mardilaulu ja rääkisime veel hingedepäevast, vaimudest ja mis sel päeval tehakse. Lõpus mängisime vanasõnade doominood.
See oli üks väga lahe eesti keele tund.
Janar Kaljula
4.e klass
Meie koolis käis Kaja Visnapuu, kes tutvustas meile kultuuripärandi mõistet. 
Kultuuripärandi hulka kuuluvad nii asjad, mida vanavanemad meile on pärandanud, kui ka luuletused, lood või muinasjutud, mida nad meile on lugenud või mida me ise loeme. Visnapuu rääkis, mis on vöökiri, ja seletas, et vöökirja on kootud vanad sõnumid, mille tähendust tänapäeval enam ei teata. Ta rääkis üht-teist ka mardipäeva kommetest ja mardilaulude sisust. Visnapuu jutustas, et meiegi oleme oma esivanematelt päranduseks saanud armastuse kirjade vastu. Kirju võib näha kõikjal meie ümber: T-särkidel, koolikottidel, pinalitel ja igasugustel muudel asjadel. Lõpetuseks andis ta igale reale ühe kaardipaki. Meie rida sai vanasõnadega kaardid, mis tuli omavahel kokku sobitada.
See oli tunnile lõbus lõpetus.
                                                                           Kaarel Parve
4.e
                                                                           7.11.2013




4.KLASSIDE ÕPPEPÄEV TARTU AJALOOMUUSEUMIS JA TÄHETORNIS

 Reedel, 1.novembril käis meie klass koos 4.a ja 4.b klassiga Tartus ekskursioonil.

Kui kõik olid kooli tulnud, jagasime ära mahla, saiakese ja õuna ning asusime teele. Bussisõit kestis 2 tundi. Kui Tartusse jõudsime, käisime kõigepealt Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseumis. Esimene sihtpunkt muuseumis oli Hullu Teadlase kabinet. Seal pakkus Hull Teadlane meile istet ja seletas ära, kuhu me olime tulnud ning mida seal ruumis teha sai. Meile räägiti multifilmide ajaloost ning näidati, kuidas vanasti multifilmid välja nägid. Siis paluti meil moodustada meeskonnad ja anti meile ülesanne. Me pidime ise meisterdama vurri laadse mänguasja. Ühel poole vurri joonistasime roti ja teisele poole puuri. Kui hakkasime seda keerutama, tekkis ettekujutus, et rott justkui põgeneks puurist välja. 
Pärast Hullu teadlase kabinetti räägiti meile Tartu Ülikooli ajaloost ning saime teada, et muuseum kus asusime, oli keskajal Tartu Toomkirik ning Rootsi ajal suur ülikooli raamatukogu. Meile räägiti üliõpilaste seltsides ja sellest, et Eesti lipp on oma värvid saanud Eesti esimeselt üliõpilaste seltsilt (Eesti Üliõpilaste Selts), kuna nende müts oli sini, must, valget värvi. Seal oli ka näitus „Eesti jälg kosmoses – Kosmose jälg Eestis“. Seal näidati ekraanilt, kus asus sel ajal Eesti ainuke satelliit EstCube 1 ja millist sööki sõid veneaegsed kosmonaudid kosmoses. Siis oli vaba aeg ning enamus meie klassist jooksis Hullu Teadlase kabinetti. Viimane tegeles oma rottide puuri puhastamisega. Kõik soovijad said rotte endale sülle võtta. 
Kui vaba aeg oli läbi saanud, panime kõik riidesse ja läksime edasi Tartu Tähetorni. Seal meisterdasime kõigepealt taevakaardi, täitsime töölehe ja siis läksime planetaariumisse. Seal räägiti meile näiteks Kuu faasidest. Kui planetarist pani kõik planeedid kiirluubis liikuma, oli kuu liikumine nii kiire, et see ajas kõiki naerma. Pärast planetaariumi läksime kõik bussi ja alustasime sõitu Rakvere poole. Rakveresse jõudsime umbes kell 17.00.

Kokkuvõttes oli see üks väga tore ja õpetlik väljasõit.   

Markus Ljaš 4.e klass





PÕHJAMAADE RAAMATUKOGU ETTELUGEMISTUND

11. novembril käis 2.b klass Lääne-Virumaa Keskraamatukogus Põhjamaade raamatukogunädala ettelugemistunnis. Reet Tomband luges meile küünlavalgel Tove Janssoni juttu "Trollitalv". Pärast panid lapsed kokku Muumiteemalise puzzle ja nuputasid Muumitrolli lugude tegelastele õigeid nimesid.




KULTUURIPÄRANDI AASTA KRATIMÄNG

4.e klass osales Lääne-Virumaa põhikoolide 4.-9. klasside korraldatud kratimängus. 
Mängus üldse osales 11 kratti koos 360 lapse poolt kogutud pärimusvaraga. 21. oktoobril  olid viis meie klassi last kutsutud Lääne-Virumaa Keskraamatukogu laste-ja noorteosakonda tunnustamisüritusele. Kõiki klassi lapsi tänati väikeste mälestusesemetega. Laste jaoks oli eriti oluline oma pere ja suguvõsaga seonduvate lugude kogumine. 


TERE, SÜGIS, 2013!
Kuidas kõik alguse sai?
Kõik sai alguse sellest, et tahtsime koolimajja tuua sügise. Igal aastal otsime klassiga kevadet. Seekord otsustasime leida sügise. Soovisime tuua sügise kooli, klassi, laste südamesse. Nii tekkiski mõte kutsuda kõik meie maja klassid sügist otsima ja märkama.
Meie majas õpib ka veneõppekeelega klasse. Sellepärast tegime ettepaneku 3. c klassile, et nad oleksid meie koostööpartnerid.
Ja nii see asi algas.
- ajurünnak klassis - kõik käisid välja mõtted, mida me võiksime sügise tervituseks teha. Plaane oli väga palju. Kuna sügise algus oli juba väga-väga lähedal, siis suuremad mõtted jäid ootama järgmist aastat.

- tegevuskava koostamine - valisime oma mõtetest välja paremad, huvitavamad ning panime kokku tegevuskava. Seda kava polnud sugugi lihtne kokku panna, sest pidi mõtlema ka ajagraafiku peale (et mitu üritust ei langeks ühele päevale)
-reklaamplakati koostamine - töötasime gruppides. Igas grupis oli 3-4 inimest. Alguses mõtlesime välja paigutuse ja siis alustasime tööd. Plakati tegemisel kasutasime pabereid, kunstitarbeid, värvilisi puulehti.

- Enne klassides  tutvustamist harjutasime esinemist oma klassis- kuidas tunni ajal klassi siseneda, kuidas esineda ja jagada infot. Enne esinemist tundsime hirmu ja pabistasime, aga pärast oli hea tunne, et saime sellega hakkama. Külastasime 1.- 2. klasse.

Meie sügisnädala tegevused.
Aeg: 16- 27.september
Osalejad: RG Tallinna tn maja kõik klassid (1.-5. + 6.- 9.kl Tallinna tn majas)
  • Kooli ja klasside kaunistamine
Juba esimestel päevadel oli märgata, et sügis on koolimajja pugenud. Koridoride seinad olid täis laste joonistusi ja meisterdusi. Kuigi sügis on vihmane, tuli nende toredate piltidega palju päikest majja.




  • Sügismatkad
Klassid käisid otsimas sügist looduses - Sagadis, Oandus, Pikanõmmel, kooli maja ümbruses, Rakvere linna parkides jne. Matkata oli tore, sest:
- mets on sügisel armas ja nunnu;
- saab palju teadmisi juurde, mida varem ei teadnud;
- sai mängimise kaudu õppida:
- lõunasööki tegime ise -grillisime;
- oli tore olla toredas kohas koos oma klassiga
  • Omaloomingute kirjutamine
Meie väikesed kirjameistrid kirjutasid klassides toredaid luuletusi, muinasjutte, näidendeid sügisest. Väga vahva luuletus valmis 2.b klassil ühistööna:
Siili sügis
Sügis tuli kiiresti,
lehed peagi langesid.
lastel oli rõõmus meel,
sest nad siili nägid teel.

Siilil olid lehed peal,
tema koobas oli seal.
Talveunne sättis ta,
vihma hakkas sadama.
Aitäh kõikidele sulemeistritele!
  • Nunnunäitus
Esmapäeval, 23. septembrist tervitasime sügist vahva nunnunäitusega. Näitusele toodi vahvaid masinaid, siile, maju, losse, seened, porgandi- ja kurgimehikesi jne. Tööde autoriteks olid lapsed koos emmede-issidega, vanaemade-vanaisadega. õdede-vendadega. Aitäh kõigile osalejatele!

  • Sügise sünnipäevapidu tervisliku toidulauaga
Sügis pakub väga palju tervislikku toitu toidulauale. Nii peeti ka paljudes klassides klassiõhtuid või piknikku AINULT tervisliku toiduga. Samuti otsiti keldritest välja ema või vanaema tehtud moosid-mahlad-kompotid. Tore on pidutseda ilma rämpstoiduta!
  • Mihklilaat
Meie sügisnädala lõpetas MIHKLILAAT. Sellel laadal kaubeldi sügisandide, hoidiste või oma tehtud küpsetistega. Sellel päeval sai süüa palju erinevaid maiustusi ja ka soolaseid suupisteid. Kes lastest veel ei osanud hästi arvutada, siis raha lugemise ajal  sai matemaatika kindlasti selgemaks. Ja ka targa kaupmehe nipid tuli appi võtta, kui kaupa ei tahetud osta. Siis tuli hinda langetada. See aitas paljudel oma kaubast lahti saada.

Kuid plaanid võivad alati veidi muutuda ja täieneda. Sügisnädala ajal saabus meie kooli teade, et ELF korraldab virtuaalse fotonäituse “Aita puuseen püünele”. Nii liitusime sellega ka meie. Meie koolinäitust saab vaadata SIIT
Ka 2.a klass liitus meie sügismõtetega ja nemad otsustasid Tallinna loomaia jaoks tammetõrusid koguma hakata. Oma mõtet käisid nad tutvustamast klassides ja nii said nad kokku suure koguse tammetõrusid.
Sügis on käes! See on ilus värviline ja sahisevate lehtedega aastaaeg.
Aitäh kõikidele klassidele, kes aitasid sügise ka koolimajja tuua!


3.a ja 3.c klass



TUNGLAJOOKS 3.OKT 2013

Nii nagu traditsiooniks saanud, toimub igal sügisel koolimaja sünnipäeva puhul tunglajooks. Sellel aastal peab meie kool 101. sünnipäeva. 
Igast klassist osales neli tüdrukut ja neli poissi. 1.- 4. klassi õpilaste jooks toimus Vabaduse tänaval ümber vana koolimaja, tungla asemel  ja teatepulgaks taskulamp. 5.-12. klasside õpilased jooksid marsruudil Kalevi võimla - Kastani pst - Silla tn - Vee tn - Koidula tn - Vabaduse tn - Seminari tn - Lembitu tn - Tuleviku tn - Rakvere Gümnaasium.
Kohale oli tulnud ka palju pealtvaatajaid - emad, isad, õed-vennad. Aitäh kõikidele jooksjatele ja korraldajatele! Selles võistluses kaotajaid ei olnud, kõik olid võitjad! Tähtis on osavõtt ja säravad silmad!
Rohkem pilte leiad SIIT



                                                      EVAKUATSIOONIÕPPUS


20. septembril toimus Rakvere Gümnaasiumi põhikoolimajas evakuatsiooniõppus. Harjutasime kogu maja inimestega kiiret evakueerimist tuleohu olukorras. Legendi järgi oli tulekahju teisel korrusel arstikabineti ees olevas koridoris. Kui koridorisse lasti suitsu, siis hakkasid häirekellad tööle ning vali kellatirin andis ohust märku. Kõik majas olevad inimesed liikusid rahulikult lähima väljapääsu kaudu staadionile ning rivistusid. Kõige rohkem suitsu oli muusikaklassi ja arstikabineti  ees ning sealt lapsed välja ei saanud minna, sest paks suits võib olla tervisele ohtlik. Nii jäidki 2c klassi õpilased koos õpetajaga klassiruumi ning teatasid tulekahjust päästeametile. Arstikabinetti jäid suitsuvangi kaks 7c klassi õpilast ja med.õde.
Õppus kulges rahulikult. Kogu maja sai inimestest tühjaks ja andmed direktorile edastatud 9 minutiga. See on väga hea tulemus.
Päästeülem kiitis õpilasi ja õpetajaid kiire ja turvalise evakueerimise eest.


















Õppeaasta 2012/2103

RAKVERE GÜMNAASIUMI ALGKLASSIDE MAJA KEVADKORISTUS


     Rakvere Gümnaasiumi õpetajad otsusasid, et aprillikuuse teemanädala raames võib iga klassi korraldada midagi, mis tooks neile kevade südamesse. 4.a klassi õpilased oma õpetaja Pille-Riin Pukiga arvasid, et üks suur kevadkoristus õues tooks rõõmu südamesse paljudele. Nii saigi tehtud otsus, et Rakvere Gümnaasiumi  algklassimaja õpilased võiksid osaleda ,,Teeme ära“ talgupäeval ning teha ise oma maja ümbruse korda. 4a klass oli valmis võtma korraldustöö ja talgute juhtmise enda kanda. Nii saigi õpetaja Pille-Riinist talgujuht ja õpilastest korraldusmeeskond. Ja seda tehti kohe rõõmuga, sest õpetaja ja õpilaste silmad särasid ning õhinaga toimetati majas ringi.

     Koostöös tehti põhjalikud ettevalmistused. Õpilased meisterdasid valmis 4 meetri pikkuse üleskutse. Klassi esindajad kohtusid alguses õppealajuhatajaga, siis direktori ja majandusjuhatajaga, sest oli tekkinud väga palju küsimusi. Enne õppealajuhataja jutule minekut olid poisid juba helistanud talgupäeva eestvedajale Tarmo Tüürile ja ka temalt saanud oma ideele toetuse. Direktorile esitati juba üksikasjalik plaan, majandusjuhatajalt päriti prügi ladustamise kohta.
     Kuna 4. mai oli laupäev, ei olnud osalemine kohustuslik. Korraldajate üllatuseks registreeris ja tuli kohale üle 100 inimese.
     4. a klassi õpilaste mõtted talgupäeva kohta

Tegime kõik koos nii palju kasulikku: riisusime, korjasime prügi ja oksi, kaevasime ja rohisime kaugushüppekasti ja võrkpalliplatsi.
****
Kõige toredam oli liivakastist juurikaid korjata.

Muidugi väsiti ka ära, aga siis puhati ja tegutseti edasi.
****
Tore oli see, et sai juua õunamahla ja teed.
**** Viimastest kohalolnud õpilastest, kes suure liivahunniku võrkpalliplatsile laiali ajasid, said kangelased.
****

Nii vahva, et õppealajuhataja oli kõigile talgulistele valmis teinud pakikesed kommide, tänukirja ja külmkapimagnetitega.
****
Tore oli see, et ka direktor kaevas ja juhendas.
****
Ilm oli ilus ja kui  oma töö sai tehtud, siis mindi teistele appi.
****
Oli tore päev ja lõbus seltskond.
****
 4. a klass ja õpetaja Pille-Riin Pukk

Vaata ka delfi.ee

Et kõik ausalt ära rääkida.................,
 ................peab alustama sellest, et Rakvere Gümnaasiumi algklassimaja maja liitus programmiga ,,Ettevõtlik kool“. Kui õppealajuhataja käis programmi infopäeval ja õpetajatele kuuldut-nähtud edasi andis, otsustas õpetajate meeskond, et algaval teemanädalal võib iga klass ise otsustada, mida võiks teha selleks, et kevad just nende klassi õpilaste südamesse saabuks. Mõtlesime alustada väikselt ja vaikselt. 4.a klassi õpilased oma õpetaja Pille-Riin Pukiga arvasid, et üks suur kevadkoristus õues tooks rõõmu südamesse paljudele. Nii saigi tehtud otsus, et Rakvere Gümnaasiumi algklassimaja õpilased võiksid osaleda ,,Teeme ära“ talgupäeval ning teha ise oma maja ümbruse korda. 4a klass oli valmis võtma korraldustöö ja talgute juhtmise enda kanda.
Nii saigi õpetaja Pille-Riinist talgujuht ja õpilastest korraldusmeeskond. Ja seda tehti kohe rõõmuga, sest õpetaja ja õpilaste silmad särasid ning õhinaga toimetati majas ringi. Koostöös tehti põhjalikud ettevalmistused. Õpilased meisterdasid valmis 4 meetri pikkuse üleskutse. Klassi esindajad kohtusid alguses õppealajuhatajaga, siis direktori ja majandusjuhatajaga, sest oli tekkinud väga palju küsimusi. Enne õppealajuhataja jutule saabumist olid poisid juba helistanud talgupäeva eestvedajale Tarmo Tüürile ja ka temalt saanud oma ideele toetuse. Direktorile esitati juba üksikasjalik plaan, majandusjuhatajalt päriti prügi ladustamise kohta.
Registreerimistähtajaks sai valitud 30. aprill ja talgupäevaks valiti see õige päev, 4. mai. Ettevalmistused käisid hoogsalt. 6.a õpilased aitasid teha koolimaja territooriumi plaani. 6.b õpilased käisid õues uurimas, mida ja kust on vaja korrastada. Tööõpetuse õpetajaga koostöös said valmis meisterdatud tahvlid infoga, kuhu ja millist prügi tohib panna. Majandusjuhataja tellis liiva ning korraldas puude-põõsaste lõikuse, varus prügikotte ja tööriistu. Õppealajuhataja meisterdas osalistele tänukingitusi. Infojuht kujundas ja printis tänukirju. Huvijuht laenas suured termosed ja potid, et sooja ilmaga saaks morssi ja külma ilmaga sooja teed juua. 12. klassi abiturient võttis pildistamise oma tööks. Kes aga sai ja oskas, siis aitas rõõmuga.
29. aprillil oli talgulisi kirjas umbes 40. Lapsed olid rahul, et osalejaid on. Mis sest, et tuleb laupäeval kooli tulla. 30. aprillil käisid neljandikud veel klassid läbi ja kontrollisid, kas kõik soovijad on oma nime ikka kirja saanud. Ja mis selgus! Suur üllatus! Kaame õpetaja tuli õppealajuhatajale teatama, et nüüd on küll kuri karjas, sest osalejaid on 125! Et mis me nüüd teeme? Koos sai selgeks, et tegelikult on see päris vahva! Teeme ära! Pole probleemi! Mis see siis ikka on!
Ja tehtigi ära.
Laupäeva hommikul kell 10 oli Rakvere Gümnaasiumi algklassimaja hoov rahvast täis. Õpetajad, õpilased, vanemad, õed-vennad ja mõni sõbra sõbergi oli kaasa kutsutud, et üheskoos kevad südamesse tuua. Lõunaks oli registreerimislehel 117 nime. Nii palju! Talgulised võtsid tööriistad ning läksid nendele määratud territooriumit korrastama. 4a klass oli teinud suure plaani ning ümbruse korrastamise klasside vahel ära jaganud. Igale klassile ikka vastavalt eale ja jõule. Nii said nooremad lapsed riisuda muru ja vedada oksi või pühkida kõnniteid. Meie maja suured poisid 6. klassidest ja mehed kaevasid ja rohisid rannavolle platsi, et saaks liiva laiali laotada. Ka direktor Aivar Part oli võrkpalliplatsil koos poistega ametis. Kes aga oma tööportsuga hakkama sai, liikus appi neile, kel veel natuke teha oli jäänud. Lõunaks olid paljud juba tööpäeva lõpetanud ning hoovi saabus vaikus. Ainult liivaväljaku töölised kaevasid nohisedes edasi. Nad ei jätnud jonni ning tegid platsi korda. Poole kolmeks oli 15 tonni liiva volleplatsile laiali veetud. Need viimased lapsed ja õpetajad on meie jaoks kangelased. Palava päikese käes 6. klassi poistel labidatega üle 4 tunni rasket tööd teha, see on ju kangelase nime väärt. Ei saa öelda, et tegemist on eestlase jonnakusega. Need tublid poisid õpivad hoopis meie vene õppekeelega klassis. Ja abilised olid nooremate eesti õppekeelega klasside poisid-tüdrukud.
Koolilastelt ikka küsitakse, mida sa täna õppisid. Meie õppisime seda, et vana ütlus selle kohta, kuidas ühtsuses peitub jõud, vastab tõele. Kui on vaja midagi ära teha, ei ole tähtis emakeel või ametikoht või vanus. Ühtsus peitub heas tahtes ja meeskonnatöös. Ja seda meil jätkub veel mitmeteks ettevõtmisteks.
Nädala lõpus saime teate, et Rakvere Gümnaasiumi algklassimaja talgud on ühed Eesti suurimad. Infoportaal Delfi uuris, et kas edastaksime pilte ja kroonikat. Ikka saab! Teeme
ära!

Talgupäeva heaks tegutses palju inimesi:
AITÄH õpetaja Pille-Riin Pukk ja 4.a klassi õpilased. Olete vahva meeskond ning saite suurepäraselt hakkama!
AITÄH klassijuhatajad! Teie abiga saime riigi suurimate talgute nimekirja!
AITÄH direktor Aivar Part. Tugeva mehe jõudu oli meie liivaväljal väga vaja!
AITÄH majandusjuhataja Alev Männik. Kuuris oli kõik vajalik olemas!
AITÄH toetajad Arlis Krikk, Hardo Kriisa ja Pille Pukk. Lisatööriistad kulusid marjaks ära!
AITÄH abiturient Kaisa Kruusmaa. Päev sai jäädvustatud ilusatesse piltidesse!
AITÄH huvijuht Kristina Hüüs. Hea kapten lahkub ikka viimasena!
AITÄH vanaema Evi Kruusmaa. Kodusest õunamahlast morss oli mõnus janukustutaja!
AITÄH 6.a klass ja õpetaja Ülle Martinson. Majaümbruse plaanist said kõik hästi aru!
AITÄH infojuht Sirje Trahv. Ainult spetsialist oskab ühest pisikesest kleepsust võluda 150!
AITÄH õppealajuhataja Kadi Kruusmaa. Meisterdasid kõigile osalejatele vahvad meened!
AITÄH arvutiõpetaja Mare Kütt. Registreerimislehed olid motiveerivad ning osalejaid oli palju!
AITÄH 6b klass. Sujuvale töökorraldusele aitas kaasa teie vajalike tööde nimekiri!
AITÄH õpilased, õpetajad, emad ja isad, õded ja vennad, vanaemad ja vanaisad, sõbrad.
Teie abi majaümbruse korrastamisel oli hindamatu väärtusega!
Kroonikat pidas Pille-Riin Pukk ja Kadi Kruusmaa
Pildid tegi Kaisa Kruusmaa http://public.fotki.com/pilleriinpukk/rg-kevadkoristus-2013/