Vastlapäev on liikuv püha, aga alati noorkuu teisipäeval.
Vastlapäev lõpetas jõuludega alanud talvise lõbustusaja ja alustas suurt paastu, mis kestis lihavõteteni.
Vastlapäeval olid keelatud naiste tööd: ketramine, nõelumine, õmblemine, kudumine.
Vastlapäeval ennustati, kes saab mehele: toodi kondid tuppa ja lasti ka koer sisse. Kellelt koer kondi võttis, see tüdruk sai mehele.
Vastlapäeval lõigati juukseid, hobusel saba ja pidi vähemalt seitse korda pead kammima, sest siis kasvasid ilusad ja tugevad juuksed.
Lasti vastlaliugu ja lauldi vastlalaule. Kellel oli kõige pikem liug, sellel kasvas pikem lina.
Vastlapäeva toitudeks on seajalad, herne- või oasupp, vastlakuklid.
Pärast vastlapäeval seajala närimist meisterdati kondist vastlavurr: luu keskele tehti auk, aeti nöör läbi ja tõmmati see hooga käima.
Meie koolis sai seda tähistada kaks korda:
15. veebruaril oli talvine kelgupäev ehk varajane vastlaliug.
Teisipäeval, 5. märtsil meisterdasime vastlavurri, vurritasime ja mängisime teisi mänge.
