17. ja 18. septembril 2025 osalesid Rakvere Vabaduse Kooli õpetajad seminaril "Õpetaja tööriistakast: lahendused ja ideed keeleliselt mitmekesises klassiruumis". Seminar koos töötubadega toimus kahel päeval Aqva konverentsikeskuses.
Seminari esimesel päeval kuulasime Maija Yli-Jokipii ettekannet teemal "Keele- ja kultuuritundlik pedagoogika". Kõlama jäid mõned olulised mõtted:
- teise keele õppimise aluseks on emakeele oskus
- abstraktne keeleoskus areneb ilukirjanduse lugemisel
- lapse mõistmiseks tuleb mõista kultuurilist keskkonda, millest ta pärineb
- õpilasi tuleb õpetada keelega mängima
Anu Parts rääkis LAK-õppe põhitõdedest ning rõhutas, et lõimitud aine- ja keeleõppes tuleb võrdses osas tähelepanu pöörata nii aine sisule, keeleõppele kui ka õpioskuste ja õpistrateegiate kujundamisele. Oluline on luua turvaline õpikeskkond, milles järgitakse põhimõtet, et seda mida laps veel ei oska, saab ta õppida. Samuti on tähtis, et iga õppija harjutaks juba alates I kooliastmest endale eesmärke seadma ning koostöiselt õppima.
Jüri ja Marina Kurvits tegid ettekande "7 õpetaja praktikast, mis mõjutavad õppija motivatsiooni". Olulise osa oma ettekandest pühendasid nad õpilaste motivatsioonile ja sellele, kuidas keskkond mõjutab motivatsiooni.
Pärast ettekandeid osalesime töötubades.
Pille-Riin osales loodusainete töötoas, kus räägiti keeleõppest loodusainete tundides. Õpetajatele soovitati palju kätega rääkida, mitmekeelsele õppijatele sõnavara enne teema õppimist kätte anda, teha õppijatele abiks lünktekste ja lause alguseid. Asesõnade mõistmine on võõras keeles kõige raskem ja selle asemel võiks kasutada nimisõnu. Julgustati kolleegidega koostööd tegema ja materjale jagama.
Inga osales reaalainete töötoas, mille teemaks oli "Keelendamine matemaatikatunnis". Olulise mõttena toodi välja põhimõte, et matemaatika õppimise protsess peab olema mõtestatud ja jõukohane ning arvestada tuleb, et kasutatud saaksid kõik "matemaatika keeled": arvuline, algebraline, sõnaline ja visuaalne keel,
Praktilise ülesandena tegime töötoas läbi kolmnurga pindala tuletamise eelnevate teadmiste põhjal.
Seminari teisel päeval kuulasime ettekannet "Innustava kooli kogemus keeleliselt mitmekesises koolis (Laagna Gümnaasiumi näitel)".
Ettekande järel osalesime kolmes töötoas, kus räägiti tekstide lihtsustamise võtetetest, keeleõppemängude kasutamisest ja projektõppest Tartu Annelinna Gümnaasiumi näitel.
Inga Heinaste ja Pille-Riin Pukk
